Isapuhkus loob ebavõrdsust

Uuest aastast saavad mehed isapuhkust tööpäevades, kõiki teisi puhkusi arvestatakse kalendripäevades. Näiteks kui isa töötab 24tunnistes vahetustes, siis on tal kuus ainult seitse tööpäeva ja puhkus võib venida pooleteise kuu peale, samas kui ajatöötaja saab puhata ainult 10 tööpäeva ehk kaks nädalat.

Juristid ja personalijuhid on segaduses, kuid sotsiaalministeeriumi tööeluarengu osakonna juhataja Egle Käärats kinnitas, et nii ongi. Tööpäev on tööpäev, ükskõik kui palju tunde sellesse kuulub. Seega võidavad selle seadusega nii need isad, kes töötavad pikkades vahetustes graafiku alusel kui ka need isad, kes töötavad vähendatud koormusega.

Käärats möönis, et see on ainult ametniku soovitus ja kui selle peale laekub õiguskantsleri kaebus või kohtu otsus, siis tuleb selle seaduse rakendus ümber muuta.

Töö- ja puhkeaja seaduse N 2 lg 4 kohaselt on tööpäev ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Seega ei ole 24tunnine vahetus nagu kolm tööpäeva. "Kuna seadusandja ei ole isapuhkust määranud tundides, siis ma ei kujuta ette, kuidas saaks seda selgesõnalist paragrahvi teistmoodi (ja lapsele kahjulikumalt) tõlgendada ja 24tunnise vahetuse kolmeks tööpäevaks lugeda," ütles Raidve.

Uuest aastast tõusis ka isapuhkuse tasu. Kui varem sai isapuhkuse päeva eest 66 krooni, siis nüüd säilitatakse isale keskmine palk, mis ei tohi olla suurem kui kolm keskmist palka.

Ebavõrdsus ei häiriVaatamata ilmsele ebavõrdsusele ei ole tänasest kahenädalasele isapuhkusele jääv müügimees Viljar Luik kade.

"Mina saan oma lapsega ka pärast tööd tegelda, 24tunnises vahetuses ei ole see aga võimalik," sõnas ta päästeteenistuses ja tuletõrjes töötajaile mõeldes. Küll aga rõhutas Luik isapuhkuse tasu olulisust. See oli tingimus, miks ta üldse isapuhkusele sai jääda. Ka Valdur Peebo oli veendunud, et keskmise palga maksmine tõstab isapuhkuse populaarsust, sest seni ei kasutatud seda just sissetuleku olulise vähenemise tõttu.