Sotsioloog: eestlased jagunesid riigi majandusse sekkumise küsimuses pooleks

Uuring, mis viidi läbi 419 kohaliku arvamusliidri seas jõuti järeldusele, et 48% on arvamusel, et riik peab võimaldama majandusel vabalt areneda sinna sekkumata ja 49% oli arvamusel, et riik peaks varasemast rohkem majandust mõjutama.

Veidi suuremal üksmeelel olid maakondade arvamusliidrid euro kasutuselevõtu osas. 58% vastanutest arvas, et euro tuleks kasutusele võtta siis, kui inflatsioon aeglustub ja 37% sooviks eurot meie riigi rahana näha nii ruttu kui võimalik.

Kuna uurimus käsitles eelkõige innovaatilisust, küsiti arvamusliidritelt,mis aitaks kaasa ja mis võiks takistada innovatsiooni ettevõttes. Kõige enam aitab kaasa innovatiivsuse kasvule ettevõtjate edumeelne ja ühiskonna uuendusmeelne mõtteviis ning hea haridustase. Takistavateks faktoriteks nimetati eelkõige inimeste suhtumist, probleemi mittemõistmist, vajalike oskuste ja teadmiste puudumist ja tööjõu nappust.

52% uuringus osalenutest olid seisukohal, et Eesti on pigem innovatiivne ja 3% leidis, et tegemist on väga innovatiivse riigiga. Kommunikatsioonistrateegia konsultant Raul Rebane ütles, et vahepeal oli lootus, et Eesti on arenenud riik, aga tegelikult veel ei ole.

„Mõtlema peab nupukalt,“ ütles Raul Rebane, kes rääkis et innovatsiooniks ei piisa vaid hästi või palju tegemisest, vaid selleks on vaja teha midagi nii nagu keegi teine ei tee.

Tema sõnul on ettevõttel lihtsam läbi lüüa, kui ta on kohaliku eluga palju seotud ehk nn meie mees ning kodanikeühiskonna väärtustest kinnipidamine ei ole kohustus, vaid konkurentsieelis.