Hüvasti, odav toit!

Viie aasta pärast lähme poodi ja piimapakk maksab umbes 15-20 krooni, leivapätsi saame 20-25 krooniga, juustu- ja vorstikilo maksab 150-200 krooni, suurema toidukorvi eest loovutame kassas rahulikult 1000 krooni. See on realistlik ennustus, odava toidu aeg on maailmas pöördumatult läbi.

Tänavu kallines maailmaturu mõjul toit Eestis 16 protsenti, see oli alles algus, sest tuleval aastal on lubanud hindu tõsta Kalev, Raisio, Liviko, Werol ja paljud teised tootjad.

Optimistlike ennustuste kohaselt on viie aasta pärast toit poole kallim. Pole näha, et miski võiks tõusutrendi oluliselt pidurdada, kui nõrk dollar välja arvata, piim, teravili ja liha on tänavu maailmaturul kallinenud pool kuni kaks korda, käibes on uus termin "agflatsioon" (ehk põllumajandusinflatsioon).

Selle põhjused on lihtsad. Nafta hind on kõrgustes ning seni toidulauale jõudnud põllusaak kulub alternatiivse biokütuse tootmiseks. Euroopa ootab 2020. aastaks biokütuse osakaalu kasvu transpordis 10 protsendile, USAs tahab president Bush kümne aastaga bioetanooli tootmise viiekordistada, maasturi ühe paagitäie biokütuse tootmiseks kulub selline hulk toitu, millest saaks inimene söönuks terve aasta.