Eesti liitub Schengeniga 20. detsembri öösel

Koos Eestiga ootavad Schengeni tsooniga liitumist Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia ja Malta, seisab välisministeeriumi kodulehel.

2006. aastal viidi Schengeni ruumiga liituda soovivate riikide hulgas läbi hindamised: piirikontrolli, maa,-mere ja õhupiiride, andmekaitse, politseikoostöö, konsulaarkoostöös ning viisadealane administratiivses suutlikkuses.

Seoses liitumisega kaovad paljud tülikad piiriületusprotseduurid, kuid see ei tähenda seda, et võime oma passid või ID kaardid rahuliku südamega koju jätta. Schengeni liikmesriigi politseil ja immigratsiooni töötajal on õigus vajaduse korral kontrollida isikuttõendavat dokumenti.

Nende riikide kodanikud, kes vajavad Schengeni ruumi sisenemiseks viisat, võivad seal viibida vastavalt väljastatud viisa tingimustele, kuid mitte enam kui 90 päeva poole aasta jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemisest.

Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanike reisidokumentidesse pannakse Schengeni ruumi sisenemisel piiriületustempel, mis tähistab igakordse Schengeni ruumis lubatud viibimise algusaega. Reisidokumenti pannakse piiriületustempel ka Schengeni ruumist lahkumisel. Juhul, kui reisidokumendis ei ole piiriületustemplit, on piirivalveametnikel alust arvata, et isik ei ole täitnud või ei täida Schengeni ruumis viibimise reegleid.

Alates 21. detsembrist 2007 kuulub Schengeni ruumi 24 riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu (EL) territooriumiga. Suurbritannia, Iirimaa, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia, mis on küll EL liikmesriigid, ei ole Schengeni lepinguga liitunud. Samas ei ole Norra ja Island ELi liikmesriigid, kuid on osaks Schengeni ruumist.