Ansip: tunnistan, et pisut sai sohki tehtud

Kuni eilseni oli kõige lühem valitsuse istung suvel, kui peaministri kohuseid täitis ja istungit juhtis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Siis oli valitsuse istungi päevakorras 14 punkti ja istung sai peetud nelja minutiga, rääkis peaminister Andrus Ansip eile toimunud valitsuse pressikonverentsil.

"Tõsi, ma tunnistan, et pisut sai sohki tehtud, sest just Tõnis jätkas arutelu ka peale seda, kui istung oli lõppenuks kuulutatud," märkis Ansip. Lukase väitel ei tahtnud ta aga valitsuse istungit venitada ja sellepärast ütles oma repliigi pärast istungi ametlikku lõppu.

Istungite pikkuse teema tõstatas eilsel pressikonverentsil Eesti Päevalehe ajakirjanik, kes küsis, et kas valitsus on kujunemas ka riigikogu sarnaseks kummitempliks.

Ansip selgitas seepeale pikalt ja põhjalikult valitsuse tööpõhimõtteid. Valitsuse kabinetinõupidamised kestavad tavaliselt küllalt pikalt, isegi viis tundi. Nendel nõupidamistel arutatakse erinevate lahendusteede üle. Eesmärk on tavaliselt kõigil üks – probleem lahendada. Erimeelsused tekivad just eesmärgini liikumise teede osas. Ja kui kabinetinõupidamistel on poliitilised valikud tehtud, vaidlused ära vaieldud, siis saavad apoliitilised ametnikud väga selged suunised, kuidas eelnõu ette valmistada. Eelnõu valmistatakse ette, loomulikult osalevad selles ka ministeeriumis ametnikud, kuid see kõik toimub ka ministri ja ka teiste ministeeriumide osalusel. Ja ükskord jõuab see eelnõu kooskõlastusringile. Ministeeriumid kooskõlastavad eelnõu. Siis annavad kantslerid eelnõule oma õnnistuse ja pärast seda jõuab eelnõu Riigikantseleisse. Riigikantseleis läbib see eelnõu veelkord väga põhjaliku juriidilise ekspertiisi ja kui riigisekretär on öelnud, et asi on küps selleks, et teda valitsuse istungile esitada, läheb see teema valitsuse istungi päevakorda, selgitas Ansip valitsuse tööd.

Peaministri kinnitusel on päevakord kättesaadav absoluutselt kõigile ministritele sõltumata sellest, kas need ministrid asuvad parasjagu Austraalias, Uus-Meremaal, Põhja-Ameerikas või kuskil mujal. Peaasi, et nad pääsevad ligi internetile. Ministritel on võimalus osaleda ka eelhääletamisel, et öelda, kas nemad on eelnõuga nõus, on nad vastu või et on nad nõus, aga neil on mingeid küsimusi esitada või et neil on eelnõu kohta märkusi. Traditsioon on selline, et kui keegi on vastu või kellelgi on soov sõna võtta, siis nendes küsimustes avatakse arutelu. Istungi alguses vaadatakse päevakord punkt-punkti haaval üle ja kui ministritel ei ole sõnavõtusoovi, siis arutelu ei avata.

"Iseenesest ei ole mittemingisugust põhjust avada jälle debatti, kui põhjalikud debatid on eelnevalt juba peetud," lausus Ansip ja lisas, et valitsuse istungid peavadki põhimõtteliselt olema lühikesed, konkreetsed. "See ei ole pikkade poliitiliste debattide pidamise koht. Selleks on kabinetinõupidamised ja nendel nõupidamistel need debatid ka peetakse," märkis Ansip.

Tõnis Lukas tegi ettepaneku, et valitsus peaks ka e-valitsust tutvustama ajakirjanikele. "Tõepoolest ei ole vaja alati kokku tulles otsast peale alustada. Ja see on omal ajal valitud e-valitsuse meetodi üks tulemus, et aega jääb siis ka muudeks asjadeks, mitte ainult valitsuse koos istumiseks ja paberi raiskamiseks ning määrimiseks," lausus Lukas.