Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üle 50 miljardi krooni maksev satelliitsüsteem peaks startima 2013
Euroopa Liidu ministrite transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (TTE)
istungil otsustati täna, et ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem
Galileo peab tööle hakkama aastal 2013.
“Pole küsimus, kas seda projekti on vaja, Euroopa Liidu julgeoleku ja teaduse arengu ning konkurentsivõime säilitamiseks on see vältimatu,” kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning lisas, et Galileo programmist peaks saama millegi uue alustala.
Galileo süsteemi tähtajaks töölesaamine läheb hinnanguliselt maksma 3,4 miljardit eurot ehk üle 50 miljardi krooni. Galileo rahastamiseks leppisid liikmesriikide ministrid kokku kaheetapilises avaliku ja erasektori partnerluses.
Eesti oli nõukogus seisukohal, et Galileo programmi rakendamine peab toimuma võimalikult kiirelt ja efektiivselt. Partsi sõnul näeb ta Eesti ettevõtete võimalusi ennekõike erinevate teenuste pakkujana. Samuti seisab Eesti hangete läbipaistvuse eest ja nõuab, et Galileo riigihangetel peavad saama osaleda ka väiksemad ettevõtted.
Galileo on tsiviilotstarbeline satelliitide süsteem, mis lubab tulevikus avalikul ja erasektoril pakkuda mitmeid teenuseid, võimaldades näiteks alternatiivi Ameerika Ühendriikide GPS-süsteemile, tehes seda oluliselt täpsemalt. Aastaks 2013 peab Galileo praeguste plaanide järgi koosnema 30 satelliidist ja maapealsest infrastruktuurist. Praegu on Galileol kosmoses üks satelliit.
Galileo satelliidisüsteemi hakati Euroopa Liidu eestvedamisel ehitama juba 90ndatel, kui selleks loodi erafirmade konsortsium. Uue kokkuleppe järgi võtab EL süsteemi ehitamise ja rahastamise enda kanda.
Seotud lood
SEB viimast majandusprognoosi
kommenteerides andis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts mõista,
et välisanalüütikute pessimismis ja võimalikus Eesti riigireitingu langetamises
on süüdi Äripäev.
Seekordses “Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, miks päikesepaneelide omanik ei pruugi enam päikeselisel päeval elektrit võrku müües võita, vaid võib teatud tundidel sellele hoopis peale maksta.
Enimloetud
1
4
6
Viimased uudised
Ehitusel saab tööd pea 200 inimest
Hispaania investor suurendas osalust
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Ehitusel saab tööd pea 200 inimest
Hispaania investor suurendas osalust
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele