- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1001,02%10 782,87
- Nikkei 2252,89%60 475,78
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,56
- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1001,02%10 782,87
- Nikkei 2252,89%60 475,78
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootslased petsid narvalasi
Tuletame meelde, et Narva ja Kreenholmi vahel ei ole siiani lahendatud „veeküsimus”. Nimelt on Kreenholm Narva Veele võlgu 20 miljoni krooni. Suvel pöördus Narva Vesi Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtusse, et see kinnitaks võla ja seaks ettevõtte kinnisvarale hüpoteegi summas 20 miljonit krooni.
Septembri alguses toimus Kreenholmi omaniku, Rootsi firma Boras Wäfveri erakorraline aktsionäride nõukogu. Aktsionärid otsustasid müüa kogu Kreenholmile kuuluva kinnisvara 350 miljoni eest iseenda suuromanikele. Selleks augusti lõpus oli asutatud firma Narva Gate OÜ.
Ober Hausi Narva osakonna spetsialisti Viktor Veevo sõnul veel kevadel pakkusid investorid üksikute kinnisvaraobjektide eest paremat hinda, kui müües kõik ühes tükis. Seda fakti kaudselt tõendab seik, et uus omanik vormistas kinnisvarale hüpoteegi poole miljardi krooni ulatuses.
Boras Wäfveri teates seisis, et Kreenholmi müügist saadud raha lubab kustutada võlad. Möödunud aastal jäi firma 72,5 miljoni krooniga kahjumisse.
Kreenholmi Valduse ASi finantsdirektori Aivar Mendersi sõnul on omanikel õigus otsustada, kellele ja mis hinnaga nad oma vara müüvad.
Samas eitab Menders seda, et Kreenholmil on võlgu. „Jah, tekivad jooksvad võlad, kuid oma kohustusi ettevõte täidab,” – teatab Menders ning lisab, et lahendamata on veel ainult probleem ettevõttega Narva Vesi, kuid kinnisvara kiire müük ei ole selle vaidlusega kuidagi seotud.
Tegelikult kiire müügi põhjuse taga on püüe mitte lubada Narva Veel koormata Kreenholmi kinnisvara enda kasuks.
6. novembril otsustas arbitraažikohus, et võla tagamiseks tuleb seada Kreenholmi varale hüpoteek. Seda pidi tegema Viru Ringkonnakohtu kinnisvaraosakond, kuid 9. novembril kohus teatas, et arbitraažikohtu otsust ei ole võimalik täide viia, kuna Kreenholmil ei ole kinnisvara.
Asi on selles, et kaks päeva enne seda müüsid rootslased kinnisvara firmale Narva Gate OÜ ning samas vormistasid ka hüpoteegi summale 540 miljonit krooni. Seega õnnestus rootslastel narvalased üle kavaldada ja jätta nad pika ninaga.
Kuid narvalased ei kavatse alla anda ja jätkavad võitlust. Narva Vesi ASi juhatuse esimehe Aleksei Voronovi sõnul kavatsevad nemad esitada kohtusse hagi arve arestimisest, see aga tähendab ettevõtte võimalikku pankrotti.
Kinnisvara müügi tõsidust kinnitab ka fakt, et 12. novembril Matti Härjaoki oli vabastatud juhatuse esimehe ametikohalt, kuigi temaga sõlmitud leping pidi lõppema alles 2010. aastal. Menders teatas, et see samm oli tingitud lahkarvamustest kinnisvara küsimuses.
Seotud lood
Soome tekstiilifirma Marimekko loobub
Kreenholmilt puuvillaste toodete ostmisest, kuna kahtlustab, et puuvilla
korjamisel Usbekistanis võidakse kasutada lapstööjõudu.
Rootsi tekstiilifirma Borås Wäfveri ja
Kreenholmi suuromanik Mats Gabrielsson kirjutab aripaev.ee-le saadetud
kommentaaris, et Narva linnavõimude tegutsemiste tagajärjel kaovad
maksutulud.
Viru maakohtu reedene otsus arestida
tekstiiliettevõtte Kreenholm kaks arvelduskontot tõi kaasa firma ligi 300
töötaja avansita jäämise.
Üleeile toimus Rootsis Kreenholmi emafirma
Borås Wäfveri AB erakorraline aktsionäride koosolek, millega otsustati müüa
Kreenholm Valdusele kuuluvad hooned.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele