Ratas möönab, et nii lühikesed istungid ei ole õige asi ega normaalne nähtus. Tema sõnul on kipuvad just esmaspäevased ja neljapäevased istungid lühikeseks jääma.
"Kui võrrelda selle koosseisu algusistungeid ja sügist, siis tundub, et ikkagi on istungid pikemaks läinud," ütleb ta. Ratta sõnul on ta juhtinud ka näiteks kuuetunnist istungit.
Staažikas riigikogu liige, endine riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg põhjendab lühikesi istungeid riigi valmissaamisega.
"Positiivseks põhjuseks on see, et Eesti riik hakkab valmis saama. Negatiivseks see, et väiksemate asjadega, mida saaks seadusandlikult reguleerida, pole aega tegeleda. Ministeeriumid peaksid tegema tihedamad töögraafikud, ministeeriumide tööd tuleks survestada," räägib Kreitzberg.
Ta meenutab, et n-ö olematuid istungeid, nagu see kolmeminutiline, on ka varem olnud. Samas mäletab ta ka öö läbi kestnud istungeid, mille mõttekus on samuti küsitav.
Üks pikemaid istungeid oli 2004. aasta 10. novembril, mil arutati 2005. aasta riigieelarvet ja kus Keskerakonna fraktsiooni liikmed Mihhail Stalnuhhin, Vilja Savisaar ja Ain Seppik palusid vähemalt 64 korda 10minutilisi vaheaegu. Istung lõppes järgmise päeva hommikul kell 9.58 ja uus istung algas kohe kell 10.
Autor: 1706-aripaev