Ministeerium: oktoobris oli tootmise hinnatõus suurem siseturul

Kiirem hinnatõus iseloomustab eelkõige siseturule orienteeritud harusid. Ekspordist rohkem sõltuvates tööstusharudes, kus on tihedam konkurents, on hinnatõus olnud madalam, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Suurimat mõju avaldas tootjahinnaindeksile oktoobris toiduainetööstus, kus jätkus hindade aastase kasvutempo kiirenemine. Tootjahinnad olid toiduainetööstuses 17% kõrgemad kui eelmisel aastal, hinnakasvu vedasid allharudest piimatööstus (kasv 34%) ja muude toiduainete tootmine (18%). Mõlemas harus tõukas hindade kiiret kasvu tagant tooraine (vastavalt toorpiima ning teravilja) hinnatõus ning ka teiste tootmiskulude suurenemine.

Tootjahindade aastane kasv oli eelnevatest kuudest mõnevõrra aeglasem puidutööstuses (15%), mis tulenes hinnakasvu pidurdumisest ning eelmise aasta kõrgemast võrdlusbaasist. Viimase poole aasta jooksul on puidutööstuse hinnad püsinud sisuliselt samal tasemel. Ka ehitusmaterjalide tootmises pole hinnad viimastel kuudel enam oluliselt kerkinud, eelmise aasta tasemest olid hinnad oktoobris 12% kõrgemad. Hinnatõusu piirab nõudluse vähenemine.

Väiksem hinnatõus iseloomustas mitmeid eksporditurgudest rohkem sõltuvaid harusid, nagu elektrimasinate ja -aparaatide tootmine (tootjahindade kasv 1,1%), paberi- ja pabertoodete tootmine (5,4%), mööblitööstus (4,1%), tekstiilitööstus (4,3%). Üsna stabiilsed on hinnad olnud ka kummi- ja plastitööstuses (3,4%).

Ettevõtete hinnatõusu ootused lähiajaks on viimastel kuudel olnud tagasihoidlikumad kui aasta esimesel poolel, kuid siiski on hindade kasvu prognoosivaid ettevõtteid rohkem kui tavaliselt. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal arvas kaks kolmandikku ettevõtetest, et hinnad jäävad praegusele tasemele, hindade kasvu prognoosis enam kui veerand küsitletutest. Kõige tõenäolisemaks peetakse edasist hinnatõusu toiduainetööstuses, ka tekstiili- ning keemiatööstuses on üsna palju ettevõtteid, kes arvavad, et hinnatõus jätkub. Seevastu ehitusmaterjalide tootmises ning puidutööstuses leiab osa küsitletuist, et hinnad võivad lähikuudel langeda.

Oktoobris aeglustus ekspordihindade aastane kasv 8,5%ni ja eelmise kuuga võrreldes on hinnad peaaegu ei muutunud (-0,1%). Ekspordihindade kasvu mõjutab endiselt kõige rohkem puidu hinnatõus, samas on viimasel ajal kiiresti tõusnud toiduainete ja jookide hinnad. Kui impordihindade aastane kasv püsis eelmised kolm kuud samal tasemel (2,8%), siis oktoobris kiirenes kasvutempo 3,8%ni. Selle aasta septembrist olid impordihinnad 0,7% kõrgemad. Nafta maailmaturuhinna kiire tõus kergitas oluliselt naftasaaduste impordihindasid.

Kiire ekspordihindade tõus jätkus metsamajanduses, aastaga kasvasid hinnad 1,8 korda ja eelmisest kuust olid hinnad 3% kõrgemad. Ka toiduainete ja jookide tootmises jätkus hinnasurve ülespoole (kasv 14,5%). Oluliselt aeglustus metallide ekspordihindade aastane kasvutempo (20%lt 8,1%ni), osaliselt tulenes see ka eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist. Veel võib nimetada ekspordihindade mõningast langust puidutööstuses, samas olid puittoodete hinnad ikkagi viiendiku võrra kõrgemad kui aasta tagasi.

Oktoobris oli naftasaaduste impordihinnad juba 20% kõrgemad kui eelmisel aastal samal ajal. Osaliselt oli see tingitud baasiefektist, kuna 2006. aasta oktoobris toimus tugev hindade langus. Oluliselt kiirenes ka põllumajandussaaduste impordihindade aastakasv ja ulatus naftasaadustega ühele tasemele. Puidu ja puittoodete impordihinnad võrreldes septembriga veidi langesid ja aastane kasvutempo aeglustus viiendikuni.