Magaja aju salvestab värsked sündmused pikaajalisse mällu

Teadlased treenisid rotte jooksma erinevatesse sihtkohtadesse 50 minuti pikkuste treeningperioodide vältel. Pärast treeningut lasti neil magada kuni tund.

Katse ajal jälgisid teadlased pikaajalise mälu moodustumise eest vastutava ajupiirkonna rakkude aktiivsust. Katse sooritamise ajal ilmutasid rakud aktiivsust kindla struktuuri järgi. Katsejärgse magamise ajal ilmutasid samad rakud aktiivsust sama struktuuri järgi, ent kuus-seitse korda kiiremini kui katse ajal.

Värskete uuringute põhjal usuvad teadlased, et magades toimub informatsiooni kandumine lähiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Seda teooriat näib kinnitavat ka kirjeldatud uuring, mille käigus täheldati sarnase struktuuri järgi toimuvaid aktiivsustsükleid mõlemat tüüpi mälu eest vastutavas ajupiirkonna rakkudes.

Töörühma juht Bruce McNaughton tunnistab, et ei oska täpsemalt seletada, miks ajus sündmuste kordused magades kiiremini kulgevad kui reaalajas, ent usub, et selle taga on uue informatsiooni laekumise kiirus. Reaalajas ei saa info liikuda kiiremini laekumisest, ent kuivõrd magades uut infot ei lisandu, siis on selle arvelt võimalik info kiirem liikumine aju erinevate osade vahel.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi neurobioloog Matthew Wilson usub, et sarnased protsessid toimuvad ka magava inimese ajus. Kuigi inimese aju uurimist samal tasemel roti omaga raskendavad eetilised probleemid, loodab ta uurimismeetodite paranedes sellele hüpoteesile ka kinnitust leida.