Raskeim on töötajaid leida Põhja-Eestis

Kolmanda kvartali lõpuks kahanes töötuse määr 4,2%-ni. Põhja-Eesti langes töötuse määr rekordiliselt madalale (2,7%). Eesti keskmisest madalam oli töötuse määr jätkuvalt ka Lääne-Eestis (3,9%). Suurima tööpuudusega piirkonnas Kirde-Eestis vähenes töötuse määr 7,8%-ni. Kesk-Eestis oli töötuse määr 4,8% ja Lõuna-Eestis 4,6%.

Kolmandas kvartalis oli 15–74-aastasi tööga hõivatuid 662 000, töötuid 29 000 ja mitteaktiivseid ehk õppijaid, pensionäre, koduseid ning heitunuid 356 000. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 1,9% rohkem. Tööhõive kasvas nii töötuse kui ka mitteaktiivsuse vähenemise tõttu.

Põhja-Eestis on lisaks väikseimale tööpuudusele ka rahvastiku majanduslik aktiivsus kõige suurem, mistõttu on sealsel tööandjal võrreldes teiste piirkondadega uute töötajate leidmine nii töötute kui ka mitteaktiivsete hulgast järjest raskem. Seetõttu on viimastel aastatel kasvanud teistest piirkondadest Põhja-Eestisse, eelkõige Tallinnasse tööle käijate arv. 2006. aastal töötas Tallinnas 242 000 inimest, neist 32 000 elas Harjumaal ja 14 000 mujal Eestis. Viimase viie aastaga on väljastpoolt Tallinna Tallinnasse tööle käijate arv kasvanud poolteist korda.

Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.