Milder: on märkimisväärne, et Baltika otsustas tootmise säilitada

Meelis Milderi sõnul jäi Veerenni tänav Baltikale kitsaks juba ammu, kuid kolimise idee realiseerus alles siis, kui linn otsustas Lasnamäele Tööstuspargi rajada. Milderi sõnul võimaldab uus parema asukoha ja suurema pindalaga kompleks Baltikal logistilist tõhusust oluliselt tõsta. „Kujundlikult võib öelda, et on tegemist kiiresti läbitava tunneliga, mille ühes otsas on kangarull, teises otsas juba kaubaauto valmistoodanguga,“ rääkis Milder.

„Tegemist on Baltika Vineeri tänaval asuva tootmise kolimisega Lasnamäele. Kuna meil Vineeri tänaval oli juba täiseti korralik õmblustsehh, siis ei olnud uue tehase sisustamisse vaja palju investeerida, uusi tehnoloogiaid me ostma ei pidanud,“ ütles ta aripaev.ee-le. Samas lisas ta, et investeerimissumma oli ikka kuue nulliga. „Tehase ja ka logistikakeskuse arendamise andsime arendajale. Baltika põhimõte on mitte investeerida põhitegevusega mitte seotusse,“ põhjendas ta.

Võrreldes senise tootmisega on Baltika panustanud rohkem naisteriiete tootmisse. „Kui enne tootsime rohkem meesteriideid, siis nüüd on suhe 50% meesteriideid ja 50% naisteriideid. Naisteriiete turg kasvab kiiremini kui meesteriiete oma. Ka on meesteriiete tootmistsükkel pikem ja tellimused stabiilsemad. Naisteriiete puhul ei saanud me endale rohkem Hiinast ega mujalt allhankeid lubada, sest siis ei saaks me toota piisavalt kiiresti ka piisava kvaliteediga,“ lisas ta. Uus kompleks, kus logistika ja tootmine on omavahel ühendatud, võimaldab Baltikal turu nõudlusele kiiremini vastata ning igal nädalal uusi moerõivaid pakkuda.

Jaekaubandusele keskenduva Baltika strateegiliseks otsuseks on Milderi sõnul rõivatootmist jätkata, sest see võimaldab kiiret reaktsiooni nõudvas moeäris konkurente ennetada. „Meil on suurte kogemustega tööjõud, tänu kellele saame väga kiiresti ning kvaliteetselt valmistada seda, mida tarbija ootab – kõige uuemat moekaupa,“ tõi Milder välja oma tootmisüksuse eelise.

Uue tootmishoone avasid Tallinna Linnapea Edgar Savisaar ja Baltika juhatuse esimees Meelis Milder. Külaliste silme all alustasid tööd pea 400 õmblejannat ja õmblusala spetsialisti. Esimese tootena valmis Baltika õmblejate käe all Tallinna linnale mõeldud pika ja lühikese jalaga püksipaar, mille Meelis Milder linnapeale ka üle andis.

Lisaks ühendusele tootmise ja lao vahel on uues hoones veel teisigi uuendusi, näiteks on seni eri korrustel paiknenud tootmise osad viidud ühele tasapinnale, mis võimaldab tööd oluliselt kiirendada. 10 000 ruutmeetril on lisaks tööruumidele hubane toitlustuskoht ning puhkeruumid, kahes koolitusklassis koolitatakse uusi töötajaid ja Eesti Kunstiakadeemia moetudengeid.

Uues hoones alustab tänasest tööd 390 inimest, kellest enamus liikus Lasnamäele Veerenni tänavalt. Uude hoonesse loodi ka täiendavaid töökohti. Vabrikus hakatakse valmistama eeskätt meeste ülikondi ja naiste kergrõivaid, päevaseks tootmisplaaniks on 700 jakki-pintsakut ning 800 paari pükse. Esimene rõivapartii toodetakse kaubamärgile Baltman.

Õmblusvabriku ja logistikakeskuse ehitajaks on Harju Ehitus, maja arhitektuurilahenduse töötas välja büroo Studio 3.