Yellowstone valmistub vulkaanipurskeks

Viimase 640 000 aasta taguse purske kulminatsioon oli nii võimas, et osaliselt tühjenenud magmakamber vajus peallasuvate kivimite raskuse tõttu kokku. Järgi jäi hiiglaslik lohk, mida nimetatakse kaldeeraks. Tavaliselt on kaldeerade läbimõõt mõõdetav mõne kilomeetriga. Yellowstone’i kaldeera on aga niivõrd ulatuslik (70x50 kilomeetrit), et geoloogid suutsid alles 1960. aastatel aduda, et rahvuspark asubki hiiglaslike mõõtmetega kaldeeras.

Siiski ei saa maapinna tõusust teha järeldust, et peagi on oodata uut vulkaanipurset. See võib juhtuda tuhandete või ka kümnete tuhandete aastate pärast. Selge on vaid see, et vulkaan on ilmutamas aktiivsuse tunnuseid. „Pole mingeid tõendeid eelseisva vulkaanipurske kohta,” ütles artikli esimene autor Utah ülikooli geofüüsika professor Robert B. Smith. „Paljud kaldeerad üle maailma liiguvad aastakümneid alla ja siis jälle üles ilma mingi pursketegevuseta.”

Vertikaalse liikumise ulatus viimase kolme aasta jooksul on olnud 7 sentimeetrit aastas. Mõõtmisi alustati 1923. aastal ning sellest ajast pole maapinna liikumine piirkonnas nii kiire olnud.

„Meie oletus on, et magmakambrisse maakoores on aeglaselt lisandumas uut materjali,” ütles Smith. „Kuid meil pole mingit aimu, kaua see protsess võib kesta ilma vulkaanipursketa või kas materjali juurdevool tulevikus seiskub ning maapind hakkab taas vajuma.”

Magmakamber Yellowstone’i kaldeera all ei ole mitte suur koopalaadne moodustis, mis on täis vedelat magmat, vaid pigem paljude tahket kivimit läbivate plaatjate magmakehade võrgustik.

Supervulkaanid tekivad kuumade täppide kohale. Kuum täpp on piirkond, mille all on sügavalt Maa sisemusest tõusvad kuumad aine- ja energiavood. Maapinnani jõudnuna moodustavad nad vulkaane. Ookeanide all olevad kuumad täpid tekitavad ookeanilisi saari ja saarestikke. Näiteks on sel moel tekkinud Hawaii saared, Island ja Kanaari saared.

Paksust mandrilisest maakoorest läbi murda üritavad kuumad magmavood segunevad aga maakoore materjaliga ning tulemuseks on harvem esinevad, kuid seda võimsamad vulkaanipursked. Yellowstone’i kuum täpp on viimase 16,5 miljoni aasta jooksul põhjustanud üle 140 purske.

Kuumad täpid püsivad ühe koha peal, nende kohal olevad litosfäärilaamad aga triivivad aeglaselt. Seetõttu tekitab üks kuum täpp vulkaanide ahelikke. Heaks näiteks on taaskord Hawaii saared. Hetkel on vulkaaniliselt aktiivne vaid noorim ja suurim neist ehk Hawaii saar. Ülejäänud saarestiku liikmed Oahu, Maui ja teised on aga vanemad ja juba madalamaks vajunud.