Sutt: tegelikult ei ole Eesti rahvas laenudega väga koormatud

„Laenamisest on lihtsalt rohkem räägitud, võib-olla seetõttu tundub, et neid on rohkem. EMORi eelmise aasta Eesti elanike finantskäitumise uuringu põhjal on laene umbes ühel viiendikul Eesti peredest, sääste umbes 60% peredest. Keskmine säästusumma oli eelmisel aastal 37 000 krooni,“ rääkis Sutt.

Asepresident annab nõu: „Kui inimesel tekib vaba raha, siis mina suurendaksin esmalt sääste, et poole aasta laenumakse raha oleks varuks. See varu peaks olema investeeritud võimalikult väikese riskiga ning selliselt, et vajadusel saab sääste kohe kasutada. Siis saab edasi mõelda, kas edaspidi suurendada laenu tagasimakset või investeerida.“

Investeerimist tuleb rohkem propageerida, raha lihtsalt sukasääres hoida ei ole kindlasti mõistlik,“ on Sutt veendunud ning räägib markantse näite, kuidas Eesti Pangal on olnud juhtum, kui vahetati 50 000 krooni eest poolpõlenud raha ümber, mida inimene oli hoidnud rullikeeratult ahjus plekkpurgis ja kuhu ta ühel hetkel üle hulga aja tegi tule.

Kuidas ja kuhu investeerida, sõltub väga palju inimese riskivalmidusest. „Kui on soov investeeringu pealt rohkem teenida, siis peab võtma ka suuremaid riske ja arvestama, et investeeringu väärtus võib vahepeal langeda. Samuti on mõistlik riske hajutada mitmesuguste finantsinstrumentide, aga ka eri majanduspiirkondade vahel,“ rääkis Andres Sutt.