Muuda oma harjumusi. 5 efektiivset sammu

Newby-Clarki nõuanded põhinevad tema ja ta kolleegide aastatepikkuse töö tagajärjel kogunenud kogemustele.

1. Keskenduda tuleb korraga ainult ühele soovitud muutusele. Kui proovid muuta paljusid asju korraga, on tulemuseks see, et miski ei muutu. Võtame näiteks suvalise inimese, olgu ta nimeks Mart. Ta otsustas rohkem sporti teha ning pühenduda enam ka tööle. Mida ta ometi mõtleb? Ta kavatseb oma niigi tihedast ajakavast näpistada aega regulaarsele sportimisele. Hästi, aga kust kavatseb ta siis leida aega enam tööasjadele keskendumiseks? Loodetavasti hõlmab tema plaan siis ka uneaja kärpimist.

2. Loo endale detailne plaan ja kirjuta see üles. Sellest ei piisa, kui ütled endale, et tänasest asjad muutuvad. Kui sa küsiksid mõnelt töökaaslaselt, kas tal on plaanis edaspidi tööl olles rohkem asju tehtud saada, siis ilmselt vastaks enamik neist, et loomulikult. Sama vastuse saaksid ilmselt ka küsimusele sportimise, enese harimise ja tervislikuma toitumise kohta. See on meie loomuses näha tulevikku paremana ning ka ennast selles tulevikus teise inimesena võrreldes sellega, millised me praegu oleme. Paraku ainult heast tahtest ei piisa. Vaja on plaani. Kirjuta see üles ning ole võimalikult spetsiifiline. Kas Mart plaanib minna edaspidi tööle varem või lõpetada tööpäev hiljem? Kas ta kavatseb töölaua taga lõunat süüa? Kas ta edaspidi ei tegele töö ajal isiklike asjadega? Vaja on konkreetselt läbi mõelda, kust tuleb see lisaaeg, mida on vaja, et teha rohkem tööd.

3. Täpsusta oma plaani. Eriti oluline on, et oleksid realistlik. Pane plaan mõneks päevaks sahtlisse ning vaata seejärel kriitilise pilguga üle. Vaata igat laused ning mõtle: „Tõesti? Kas ma ikka teen seda?” Leia keegi, kes annaks su plaani realistlikkusele hinnangu. Las ta toob välja kohad, mis tunduvad ebausutavad. Seda on vaja seetõttu, et aastatepikkune uurimistöö on ühemõtteliselt näidanud: plaanid on kaugelt liiga optimistlikud. Inimesed kipuvad uskuma, et kõik laheneb parima võimaliku stsenaariumi kohaselt, ehkki tegelikult oleks mõistlik kohe kõige pessimistlikum prognoos aluseks võtta. Sel viisil on võimalik vältida pettumusi ja sellest tulenevat käegalöömist.

Mart näiteks peaks realistlikult hindama, kas ta ikka soovib varem üles tõusta ja tööle minna või istuda kontoris hiliste õhtutundideni. Isegi reede õhtul?

4. Tee miniplaane. Oled järginud esialgu seatud eesmärke ning asi tõepoolest edeneb. Tore, kuid hea üldplaan pole veel piisav. Näiteks Mart otsustas kolmel päeval nädalas varem tööle minna. Kuid kuidas täpselt ta tööl olles oma aega jaotab, et see tund lihtsalt tühjalt ära ei kaoks? Edu saladus peitub detailides.

5. Korda! Korda! Korda! Harjumused ei teki üleöö. Kui praktiseerid neid piisavalt kaua, muutuvad nad peaaegu automaatseteks. Kui palju sa mõtlesid konkreetsetele liigutustele, kui viimati midagi harjumuspärast tegid? Näiteks tulid WC-st välja ja kustutasid tule. Kas sa märkasid, et sa seda tegid? Nüüd, kus sul on plaan ja miniplaanid, on veel vaid vaja neid täita nii kaua, kuni nad muutuvad harjumusteks. Kordamise juures ongi hea asi see, et ükskord pole sul enam vaja sisendada endale vajadust tegevust korrata – see juhtub iseenesest.

Nende viie reegli järgimisel peaksid nii Mart kui ka teised edukalt endast jagu saama ning saavutama oma piiratud ajaressursside juures täpselt selle, mida nad oluliseks peavad.