Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koppel: d-tähega sõnad tekitavad aktsiaturul allergiat
Investeerimispanga Suprema varahalduse
strateeg Peeter Koppel kommenteeris Balti aktsiaturgude langustrendi sõnadega,
et d-tähega sõnad tekitavad mõne riigi või turu suhtes selgelt allergiat.
"Balti aktsiaturgudelt paistvale selgele langustrendile pole praegu eriti raske põhjendust leida. Fondiinvestorite närvilisuse kestvust võib mõõta juba kuudega ning viimasel ajal on see närvilisus süvenenud, kommenteeris Koppel. Miks, esitas ta küsimuse oma kommentaaris. "Esiteks kui nii meil, kui ka näiteks Rootsis on meedias vaat et läbivaks teemaks see, kui halvasti Baltikumis kõik on, siis siin regioonis mingeid riske loomulikult pigem omada ei taheta. Igasugused d-tähega sõnad tekitavad mõne riigi või turu suhtes selgelt allergiat. Teiseks samas maailma aktsiaturgudel laiemalt läheb hetkel pehmelt öeldes hästi – mõnes piirkonnas, Aasias nimelt, suisa suurepäraselt. Seega olekski justkui täiesti loogiline, et kõrvutades omavahel majandusajaloo ühte dramaatilisemat arengut – globaalse majanduse epitsentri liikumist USAst Hiinasse ja Aasiasse laiemalt - ja seda, et odava ja kergelt kättesaadava laenuraha tõttu akrobaatilisi trikke teinud kolmes imetillukeses majanduses on märgata pohmeluse esimesi märke, jõutakse järeldusele, et aeg oleks raha ümber tõsta," selgitas strateeg.
Samas lisas ta, et Balti riikidest võib leida küll väga üksikuid "kirsse", kuid need ei ole piisavad selleks, et turgu tervikuna kaasa vedada. Fondiinvestori risk on aga siiski turu risk tervikuna. Hetkel on Baltikumi „story“ negatiivne. Selleks, et uuesti siinsele turgudele hakataks positiivsemat tähelepanu pöörama, peab makroolukord, ehk „story“ kui mitte paranema, siis vähemalt selginema.
Investeerimispanga Suprema varahalduse
strateeg Peeter Koppel kommenteeris, et välisanalüütikud on Eesti krooni
devalveerimise spekulatsioonidega üle piiri läinud.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.