Eesti Pank: palgavahed on vähenenud

Ühe võimaliku põhjusena vahe vähenemises tõi Rõõm seminaril välja selle, et tööstuse struktuur on muutunud. Samuti on Rõõmu sõnul on turul rohkem kõrgharitud töötajaid. "Kõrghariduse omandajate arv on kasvanud, sest peale keskkooli on suurem protsent lõpetajaid asunud edasi õppima. Samuti sellepärast, et paljud vanemaealised inimesed on asunud edasi õppima. Elukestev õpe on jõudnud massidesse," märkis Rõõm.

Tema sõnul on kõrghariduse omandanute arv viimase kümne aasta jooksul pea kahekordistunud. Kõrgharitud tööjõu pakkumiste arvu kasvule, on Rõõmu sõnul andnud tõuke ka „ärkamisaja beebibuum“, kui tuli turule rohkelt noori, kes asusid kõrgharidust omandama.

Eesti Pank tõi oma uuringus välja tõiga, et kõrgema kraadiga kaasneb kõrgem palk ning inimeste haridusalased valikud on olulisel määral seotud hilisema tööalase edukusega. "Eksisteerivad suured palgaerinevused nii õpitud erialade kui ka haridustaseme lõikes. Teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse tegevusalades on palgatasemed teiste aladega võrreldes ühed madalamatest. Insenerikutsega ja IT-alase haridusega seotud tegevusaladel on suhteliselt kõrged palgad, kõige kõrgemad palgad on finantsvahenduses," märkis Rõõm.

Kui Eestis on haridustaseme lõikes palgaerinevused viimase kümne aasta jooksul vähenenud, siis globaalselt on erinevused suurenenud.

Madalalt haritud tööjõu suhtelised palgad on vähenenud peamiselt neid riikides, kus palgakujundus ei ole reguleeritud (Suurbritannia, Uus-Meremaa, USA).

Neis riikides, kus institutsioonilised tegurid takistavad palkade kujunemist vastavalt turureeglitele (enamikus Lääne-Euroopa riikides), väljendub nõudluse vähenemine madala haridustasemega tööjõu järele mitte suhtelise palgataseme languses, vaid hõive kahanemises.