Eelnevalt tegi linnavalitsus ka uuringu, et välja selgitada, kui palju taolisi üürikortereid üldse vaja oleks.
Aasa algatatud küsitluse sihtgrupp oli 5000 kuni 34aastast noort inimest ning neist umbes 20 protsenti leidis, et asudes tööle linnasüsteemi, oleks nad huvitatud linna üürikorterist. Seega oleks munitsipaalkorterite vajadus selle projekti raames umbes 1000 korterit.
Kuhu ja kui palju üürikortereid lõpuks ehitatakse, ei ole Aasa sõnul veel selge, nagu ka see, milline ehitusettevõte selle tellimuse endale saab. "Seda on väga vara küsida," naeris Aas.
"Tegemist on klassikalise vasakpoolse erakonna järgmistele kohalikele valimistele suunatud sõnumiga, mille abil tahetakse saada rohkem toetajaid üüriliste seast ning tekitada inimestes suuremat sõltuvust linnast," andis keskerakondliku linnavalitsuse uuele munitsipaalkorteriprojektile hinnangu Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni liige Indrek Raudne.
Aasa kinnitusel ongi nende üürikorterite näol tegemist ajutise lahendusega, üürnikud sinna igavesti elama ei jää, vaid liiguvad edasi, kui on isikliku elamise soetanud.
"Miks linnaametnikud on erilisemad kui teised? Siis võiks hakata ju kõigile kortereid ehitama. Juba see ideoloogia on täiesti kummastav ja ebaloogiline," lausus Tallinna piirkonna Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer. Halvamaigulised korteritehingud on keskerakondliku linnavalitsusega alati kaasas käinud, lisas ta.
"Tallinnas on piisavalt näiteid, kus ehitushangete ja korteritega sahkerdamisega on suudetud rohkem probleeme juurde tekitada, kui nendega midagi head korda saata," märkis Holsmer. Sellist praktikat ei tohiks tema hinnangul Tallinnas enam jätkata.