Padar selgitas ka, mida tuleb teha, et summasid rakendada. “Selleks, et neid rakendada, on tarvilik vastu võtta enam kui sada määrust, millest üks on juba vastu võetud. Nende määruste alustel kirjeldatakse ära 80 meedet, mida hakatakse kasutama.“
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul saab haridusministeerium 10,4 miljardit krooni kasutada.
Partsi sõnul on majandusministeeriumil võimalik kasutada viie-kuue aasta peale 21 miljardit krooni. Parts väljendas seisukohta, mille järgi raha tuleks kasutada võimalikult targalt. „Raha odavneb ajas. Seda meeleolu, et aega on küll, ma ei jaga.“
„Teine mure on see, et meil jätkuks mõistust ja et bürokraatiaga üle ei pingutaks,“ sõnas Parts.
Majandusministeerium jagab raha järgmiste valdkondade vahel: infrastruktuur, mille hulka kuulub nii raudtee kui ka lennundusega seotu; ettevõtlus eesotsas innovatsiooniprogrammidega, millele kulub 10 miljardit; e-riigi edasiarendamine.
Keskkonnaministeerium saab endale 21,5 miljardit krooni. Kõige mahukam osa on veemajandus ja jäätmekäitlus.
Autor: ÄP praktikant