Riigikohus rahuldas osaliselt Reiljani kaebuse Postimehe vastu

Riigikohus muutis osaliselt Tallinna ringkonnakohtu põhjendusi, ülejäänud osas jättis otsuse muutmata, teatas kohus.

Reiljan taotles Postimehelt mullu 3. veebruarist 9. veebruarini ilmunud kolmes Harju- ja Läänemaa rannikul tekkinud õlireostust puudutavas artiklis esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Artiklis esitatud väidete kohaselt oli tekkinud õlireostuse avastamiseks piirivalveametile vajaliku tehnika (radari) hankimise ja finantseerimise kohustus SA keskkonnainvesteeringute keskus nõukogu esimehe ja keskkonnaministeeriumi juhina Villu Reiljanil. Samuti taotles Reiljan paranduse avaldamist, milles teatataks, et õlireostuse avastamiseks vajaliku tehnika hankimise ja finantseerimise korraldamine piirivalveametile ei olnud seadustest ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevalt keskkonnaministeeriumi ega SA keskkonnainvesteeringute keskuse ja nende kaudu keskkonnaminister Villu Reiljani ametiülesandeks ning et vastav kohustus oli siseministeeriumil ja piirivalveametil.

Riigikohus leidis, et Postimehes avaldatud artiklites kokkuvõetud väide ei ole faktiväide, vaid üldine õiguslik hinnang hageja kui valituse liikme juhitud keskkonnaministeeriumi ja SA keskkonnainvesteeringute keskuse kohustustele. Riigikohtu otsuse kohaselt märkis ringkonnakohus õigesti, et sellist laadi hinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel. Ümber saab lükata faktiväiteid, mitte hinnanguid.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et kui oleks avaldatud, et keskkonnaministri mõni kohustus on sõnaselgelt sätestatud mõnes konkreetses õigusaktis, ent see poleks olnud tõsi, oleks saanud nõuda ebaõigete andmete (faktiväidete) ümberlükkamist. Praeguses asjas ei ole aga Postimehe artiklites selliseid väiteid avaldatud. "Kostja väited on üldised ning küll vaieldavad, kuid seda mitte faktiväidetena vaid õigusliku hinnanguna," märkis riigikohus.