YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht
Tõnu Toompark ütles Süda Maja korterimüügioptsioone kommenteerides, et kui müüja
näeks pakkumises spekulantidele hõlptulu, ei tooks ta seda turule.
„Kui Süda maja usuks, et optsioonid oleksid spekulantidele hõlptulu, siis ta ei pakuks seda teenust, vaid kasutaks võimaluse kuidagi ise ära,“ arvas Toompark. „Pealegi, ega raha ei haise. Kui spekulandid kortereid osta tahavad, siis ei ole selles ju midagi halba!“
„Ma arvan, et see on üks põnev asi, aga enne kui me ise mõtet kaaluksime, tuleb süveneda, mis seal taga on,“ oli Toompark Süda Maja pakkumisest positiivselt üllatunud.
Tema sõnul on hea, et lõpuks on ka eluasemeturg elama hakanud. Kui viie aasta eest müüdi kõik korterid tavaliste annuiteetlepingutega, siis nüüd otsitakse uusi võimalusi, turg on muutunud keerulisemaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toompark võrdles uusi korteriostuvõimalusi mobiiltelefoni pakettidega. „Kui on palju erinevaid skeeme, siis ei ole ühelt poolt turg nii läbipaistev, aga samas on olukord muutunud sarnaseks näiteks mobiilsideturuga. Kui pakutakse erinevaid võimalusi, saab iga inimene endale valida erineva paketi,“ märkis ta.
Seotud lood
Süda Maja hakkab esimesena Eesti turul
müüma korterioptsioone, optsiooniperiood on 3 aastat ning ning esialgu
pakutakse optsioone Jõepargi elamu korteritele.
Süda Maja suuromanik Andres Järving ütles
täna aripaev.ee-le, et ettevõte püüab korteritele pakutavate optsioonidega
elavdada muidu vaikseks jäänud eluasemeturgu.
Endine YIT Ehituse kinnisvaraosakonna
müügijuht, kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark on turule toonud kinnisvara
arendusprojektide müügitempode monitooringu teenuse.
Tõnu Toompargi blogist selgub, et mees ei
tööta enam YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuhina, vaid naudib vabakutselise
staatust.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.