Eksportööride käibemaksuarvestus lihtsustub

Veide rääkis, et 2007. aastal võttis riigikogu vastu vaid ühe käibemaksuseadust muutva seaduse. Muudeti käibemaksuseaduse paragrahvi 37 ja lubati arvetel kasutada igasuguste direktiiviviidete asemel lihtsalt märget. See tähendab seda, et arvete väljakirjutamine lihtsustus, võib kasutada kõnekeelseid termineid nagu pöördmaksustamine, nullmäär, eksportkäive jne.

Teine väga tähtis käibemaksumuudatus, mis jõustub 1. jaanuarist, lubab impordi käibemaksu maksta nii, et see deklareeritakse käibemaksudeklaratsioonis nagu ühendusesisene käive. Praeguses käibemaksuseaduses võimaldab seda küll paragrahv 17, aga kui toorainest valmistatakse toode ja müüakse see Euroopasse, siis nullkäibemaksu kasutada ei saa.

Uuel juhul on nii, et kui näiteks Venemaalt tuuakse materjal, tehakse sellest toode, mis müüakse seejärel edasi, võib maksukohustuse deklareerida käibemaksudeklaratsioonis nullkäibemaksuga. Selleks peab täitma viis tingimust: olema e-maksuameti kasutaja ning käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud, ei tohi olla maksuvõlga, puuduvaid maksudeklaratsioone ja nii dokumendid kui ka maksud tuleb maksta tähtaegselt.

Nullmääraga maksustatavat käivet peab ettevõttel seejuures olema üle 50%, mis tähendab, et tavaliste ettevõtete asemel saavad maksumuudatust kasutada vaid eksportööridest tootjad. Esialgu peab tootmisettevõte käibemaksu nullmäära võimalust taotlema ja tõestama, et ta vastab kehtestatud tingimustele. Seejärel peaks 25. jaanuaril tulema teade, kas ettevõte vastab maksuameti hinnangul nendele tingimustele ja siis saab ta veebruaris teha maksuvaba käivet. Edasi kontrollib tingimustele vastavust juba maksuamet. Ja kui ta näiteks 25. veebruaril teatab, et ettevõte ei vasta enam tingimustele, siis märtsis maksuvaba käivet deklareerida ei saa.