Maa seest leiti hiiglaslik hapnikuvaru

Uuritav hapnikukogus esineb mineraal majoriidi koosseisus. Majoriit kuulub granaatide hulka, olles väga sarnane püroobile. Ta koosneb magneesiumi, raua, alumiiniumi, räni ja hapniku aatomeist. Erinevus püroobist seisneb selles, et osa alumiiniumist on kristallstruktuuris asendunud raua ja räniga. Ajakirjas Nature ilmunud artiklis väidavad teadlased, et ilma selle mineraali koosseisus oleva hapnikuta oleks elu Maal võimatu ning planeedi saatus oleks olnud sarnane Marsi omale.

Teadlased uurisid laboris majoriidi käitumist normaaltingimustel ning väga kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes, mis sarnanevad Maa vahevööle. Kui sügaval vahevöös on majoriit stabiilne ning sisaldab rohkelt hapnikku, siis temperatuuri ja rõhu alanedes muutub ta ebastabiilseks ning vabastab hapniku.

Bonni ülikooli mineraloogiainstituudi doktorandi Arno Rohrbachi sõnul sisaldab vahevöö ülaosa märksa enam majoriiti ja seega ka hapnikku, kui varem arvati.

Vahevöö aine ei seisa paigal, vaid liigub aeglaselt hiiglaslikes konvektsioonirakkudes. Maapinnale lähenedes väheneb rõhk ning kivimeid moodustavad mineraalid hakkavad üles sulama, moodustub magma. Teel ülespoole osa majoriidist laguneb ning hapnik vabaneb.

„Vulkaanidest väljunud hapnik on saadaval eluks vajalikeks oksüdatsiooniprotsessideks. Lisaks saab ta ühineda samuti vulkaanidest pärit vesinikuga ning moodustada vee,” ütles Rohrbach. „Seejärel tuli appi Maa magnetväli, mis hoidis maapinnast eemal laetud osakestest koosneva päikesetuule, mis oleks atmosfääri ja hüdrosfääri minema uhtunud.”