Esimest korda Eestis diagnoosib geenitest rinnavähki

Eesti geenivaramu on kogunud Valgamaal üle 10 000 vähiriski-ankeedi ning need on geneetikute ning onkoloogide poolt praeguseks läbi töötatud. Ankeedi täitnud inimeste seast ligi 7 protsenti valiti välja täiendavaks nõustamiseks ning neilt võeti DNA proovid, teatas Eesti geenikeskus.

Sel nädalal alustas biotehnoloogiaettevõte Asper Biotech Valgamaa vähiriskiga perede liikmetelt kogutud DNA-proovide analüüsi. Uuritavatele tehakse kahe kõige enam levinud päriliku vähi - rinnavähi ja jämesoolevähi testid, seejuures on geenitesti kasutamine rinnavähi diagnostikaks Eestis esmakordne.

Spetsiaalselt selle uuringu jaoks on Eesti Biokeskuses väljatöötatud maailmas unikaalne geenikiip, mis võimaldab analüüsida ühekorraga üle 80 rinnavähiga seotud mutatsiooni. Analüüsi tulemuste alusel on võimalik hinnata rinnavähki haigestumise riski inimestel, kelle lähisugulastel on leitud pahaloomulisi kasvajaid.

Tervet maakonda hõlmava uuringu läbiviimine päriliku vähi väljasõelumiseks koos DNA testimisega on Eestis ainulaadne. Projekti teeb veelgi väärtuslikumaks koostöö Lätiga, mis võimaldab andmeid võrrelda Valka maakonna elanikelt kogutud samalaadse infoga. Tervikuna on kogu ettevõtmise eesmärk vähijuhtude varasem avastamine ning efektiivsem ravi, mis võimaldaks vähendada vähisurmade arvu.

Projektis osalejate nõustamiseks loodud konsultatsioonikabinet Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliinikus jätkab edaspidi avatud nõuandepunktina, kuhu võivad pöörduda kõik inimesed, kelle perekonnas on esinenud halvaloomulisi kasvajaid ning kes on seetõttu mures, kas pärilik vähktõbi võib ohustada ka neid.

Tänapäeval on pahaloomulised kasvajad surmapõhjuste hulgas teisel kohal maailmas. Eestis haigestub vähktõppe aastas umbes 6000 inimest. Päriliku vähktõve vormid moodustavad kuni 5 protsenti kõigist vähijuhtudest.