Sõlmiti uus kokkulepe osoonikihi kaitsmiseks

Montrealis toimunud ÜRO kokkusaamisel nihutati mürgiste hüdroklorofluorosüsivesinike (HCFC) lõpliku kasutusest kõrvaldamise kuupäeva kümne aasta võrra ettepoole, vahendas BBC.

HCFC-sid kasutatakse näiteks vanemates sügavkülmikutes ning tulekustutites. Uuemaid masinaid toodetakse aga juba keskkonnasõbralikemaid aineid kasutades.

Praegu ei ole veel jõutud kokkuleppele selles, kes peaks aitama rahastada aegunud tehnoloogia väljavahetamist arengumaades.

"Tegemist on ilmselt olulisima läbimurdega rahvusvahelistes keskkonnaläbirääkimistes viimase viie-kuue aasta jooksul," ütles ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) tegevdirektor Achim Steiner. "Valitsustel oli suurepärane võimalus korraga teha samm osoonikihi kaitsmiseks ning kliimamuutuste ennetamiseks ning nad otsustasid selle astuda."

Nädalapikkuse kokkusaamisega tähistati 20 aasta möödumist Montreali protokolli sõlmimisest. Selle lepinguga reguleerib ÜRO osoonikihti hävitavate kemikaalide kasutamist.

Uue lepingu järgi peavad HCFC-d arengumaades käibelt kaduma aastaks 2030, mis on 10 aastat varasem eelmisest tähtajast. Ettepoole tuuakse ka kuupäeva, mil lõppema peab HCFC-de tootmine – 2015. aasta asemel aastal 2013.

Pole selge, kust selleks raha leitakse. UNEPi avalduses öeldakse: "Valitsused nõustusid rahastama ekspertide uurimistööd, mis peaks välja selgitama tähtaegade ettepoole toomise maksumuse."

Tööstusriigid on praeguseks arengumaid toetanud rohkem kui 23 miljardi krooniga, et aidata neil lahti saada osoonikihti hävitavatest kemikaalidest.

Ka arenenud riigid peavad kiirendama HCFC-de käibelt eemaldamist.

Montreali protokolli algne eesmärk oli lõpetada osoonikihi hävitamine, kuid viimastel aastatel on selgeks saanud, et selle järgimine võib aidata ohjeldada ka kliima soojenemist. HCFC-d ning nende tootmisega seotud kemikaalid on võimsad kasvuhoonegaasid.

USA valitsuse sõnul on uus kokkulepe kasvuhoonegaaside emiteerimise piiramisel kaks korda efektiivsem kui Kyoto protokoll.