Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti tõstab päevarahasid
Kui Eestis alles plaanitakse arutada
päevarahade tõstmist, siis Lätis kiitis septembri alguses valitus selle juba
heaks.
Valitus põhjendab seda kasvanud kulutustele parklates, tasulistel üritustel ja mujal. Seejuures hakkab lähetustasu reisi sihtkohast. Nii kasvab päevaraha Peterburi ja Moskvasse 25 latilt 40 lati ehk ligikaudu 900 kroonini. Kaks korda suurenevad ka päevarahad Austraaliasse, jõudes samale tasemele. Päevaraha Andorasse kasvab kaks latti ja Bosnia ja Hertsegovinasse 5 latti.
Läti valitus plaanib ka eraldada enam vahendeid hotellide eest tasumiseks. Nii võib öö Tuneesia hotellis maksta 160-230 eurot, Suurbritannias aga 155-280 naela.
Aripaev.ee päevaküsimusele "Kui suur peaks
olema piisav päevaraha lähetuskuludeks?" vastas rahandusminister Ivari Padar
napisõnaliselt, et siseriikliku lähetuse päevaraha summa muutmine on juba
plaanidesse võetud.
DHL Estonia ASi tegevjuht Evert Kreek
vastas aripaev.ee tänasele päevaküsimusele "Kui suur peaks olema piisav lähetuse
päevaraha?", et ei poolda ühepäevase Eesti-sisese lähetuse päevaraha
suurendamist suurel määral.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.