Lipstok: kiire palgatõus võib töötajale kahjulik olla

Suurettevõtjatele tehtud pöördumises rääkis Andres Lipstok, et Eesti majanduse jahtumine on alanud, teatas Eesti Pank. „Seni on jahtumine toimunud sujuvalt ega ole kaasa toonud majanduse pikaajalise konkurentsivõime langust, see tähendab, et ei ole alust arvata, justkui ühildumine Euroopa Liiduga peaks keskpikas perspektiivis oluliselt aeglustuma,“ ütles Lipstok, lisades, et oht Eesti konkurentsivõimele on siiski olemas, millele viitab eeskätt tootlikkusest kiirem palgakasv.

Keskpanga president rõhutas, et palgasurvetele vastu seismiseks on oluline muuta ettevõtete töö efektiivsemaks ning investeerida sellesse, mitte tõsta hindu, mis pikemas perspektiivis võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Lipstoki sõnade kohaselt peavad töötajad säilitama realistlikud palgaootused. „Tuleb aru saada, et kiire palgatõus võib ka töötajatele pikemas perspektiivis kahjulik olla, näiteks juhul, kui ettevõtted on sunnitud selle tulemusena oma tegevuse üldse lõpetama,“ lisas ta.

Riigi rolli kommenteerides rääkis Lipstok, et riik peab olema paindlik ja valmis muutuvale majanduskeskkonnale kiirelt reageerima. „Eesti Panga hinnangul tuleks käesoleval aastal hoiduda lisaeelarvest ning hoiduda ühtlasi ka kulutuste suurendamisest järgmisel aastal võrreldes kevadel planeerituga,“ ütles Lipstok, lisades, et oma prognoosides tuleb jääda pigem konservatiivseks ja mitte võtta tulevikus liiga suuri kohustusi, seda eelkõige läbi sotsiaal- ja palgapoliitika, mis võivad oodatult kiirem majanduse aeglustumise korral seada riigi raskete valikute ette.

Lipstok lisas, et ära ei tohi unustada ka euro kasutuselevõttu, see peab jääma meie peamiseks majanduspoliitiliseks prioriteediks, et säilitada Eesti usaldusväärsus.