- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Komisjon hakkab liidu eelarvet reformima
Euroopa Komisjon hakkab sel nädalal
ametlikult üle vaatama liidu üle 20 aasta kehtinud eelarve koostamise
reegleid.
Komisjonis on kavas reformida ajast ja arust eelarvemeetmeid, näiteks põllumajanduse rahastamist ja Ühendkuningriigile tehtavad iga-aastased tagasimaksed liidu eelarvest, kirjutas EUobserver.com.
Dokumenti "Eelarve reformimine, Euroopa muutmine" kavatseb komisjoni eelarvevolinik Dalia Grybauskaite avalikkusele tutvustada kolmapäeval.
Ettevõtmise eesmärk on alustada arutelu selle üle, kuidas Euroopa Liit oma raha kulutab. Eelarve koostamise aluste ülevaatamist nõudsid ELi juhid 2005. aastal pärast vaidlusi praeguse 7aastase eelarveplaani koostamisel.
Dokumendi näol aga on tegu alles esimese sammuga ülevaatusprotsessis, mis peaks kulmineeruma 2008.-2009. aastal. Selles esitatakse pigem küsimusi ja erinevaid alternatiive, mitte Brüsseli ideid, kuhu reform viima peaks.
Praegusel ajal maksab EL üle 40% oma 100 miljardi eurosest aastaeelarvest otsetoetustena põllumeestele, enamus sellest läheb prantsuse farmeritele.
Kui muus väga selgeid seisukohti välja ei öelda, siis uute prioriteetide sõnastamisel ollakse päris konkreetsed. Nimelt peaks liit komisjoni hinnangul tulevikus keskenduma teadustööle ja tehnoloogilisele arengule, Euroopa vananevale rahvastikule, sotsiaalsetele ja majanduslikele lõhedele erinevate regioonide vahel, kliimamuutustele, energia-, migratsiooni-, julgeoleku- ja välispoliitikale.
Praegu on ELi eelarve peamine sissetulekuallikas riikide rahvuslikul koguproduktil põhinevad eelarvemaksed, mis on aastate jooksul möödunud teistest sissetulekutest. 1988. aastal oli nende maksete osatähtsus eelarves alla 11%, 2013. aastaks peaks see kasvama 74%-le. Sellega aga ei ole nõus riigid, mille maksed ühiseelarvesse on palju suuremad kui liidust saadavad toetused.
Ühe suure küsimusena tõstatatakse dokumendis ka tagasimaksed Ühendkuningriigile, millele võitles tagasimakseõiguse 1984. aastal välja toonane peaminister Margaret Thatcher, ja mõnele teisele liitu rohkem panustavale riigile, nagu näiteks Hollandile, Rootsile, Saksamaale ja Austriale.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Naised tipus” sarja uus lugu
5
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Naised tipus” sarja uus lugu
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele