Laen ettevõttest ja tulumaks

Maksuhaldur on kontrollide käigus tõlgendanud äriühingute laenuandmist kui ettevõtlusega mitteseotud kulu ja maksustanud kogu laenu tulumaksuga.

Maksumaksjaid on segadusse ajanud õigusaktides leiduvad erinevad maksustamise piirmäärad (nt 3%, 4% või 50%).

30. mail tegi riigikohus otsuse, kus käsitleti ka seda, kas ja millistel tingimustel saab üldse äriühingu antud laenu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena tulumaksuga maksustada.

Riigikohus on varem asunud seisukohale, et kulutuse ettevõtlusega seotuks tunnistamiseks peab olema tõendatud seos kulutuse ja sama isiku ettevõtluse eesmärgi vahel. Kulutus on ettevõtlusega seotud, kui see oli otseselt tingitud maksumaksja ettevõtlusest ja vajalik ettevõtluse alustamiseks, säilitamiseks või arendamiseks. Seega tuleb maksustamisel iga üksikjuhtu eraldi hinnata.

Riigikohus andis laenu- andjaile olulise eelduse. Nimelt tuleb üldjuhul eeldada, et mis tahes investeeringu tegemine (ka laenuandmine) on ettevõtlusega seotud, kui sellelt on võimalik saada tulu ja see vastab sedalaadi tehingu tavatingimustele. Arvestada tuleb ka laenu andja ja saaja suhteid (nt seotus osaluse või juhtimise kaudu).

Laenu maksustamine ettevõtlusega seostumatu kuluna on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub võimatuks - nt kui laen anti liiga pikaks ajaks, maksetähtaega on korduvalt pikendatud või laenusummat korduvalt suurendatud.

Kohtuotsuses on selgitatud, et ettevõtlusega seotust tuvastades tuleb hinnata nii laenu andja kui saaja majandustegevust ja laenulepingu kõiki tingimusi. Laenu andmine ei pea olema ettevõtja põhitegevus, samuti pole oluline, kui suure osa moodustab laenult saadav intressitulu võrreldes ettevõtja muu tegevuse sissetulekutega. Laenu andmine on suunatud tulu saamisele eelkõige siis, kui lepitakse kokku intressi tasumises, kuid erandina võib ettevõtlusega seotuks lugeda ka intressita laenu, nt kui laenuandja saab tehingust kasu muul viisil (nt osa ühisprojekti kasumist).

Intresside osas rõhutas kohus, et võlaõigusseaduses sätestatud intressimäär (hetkel 4%) ei ole maksustamisel määrava tähendusega, sest VÕS lubab pooltel kokku leppida ka teisiti. Majandustegevuse seisukohast kohane intressimäär sõltub mitmest kriteeriumist, nt laenu suurusest, tagasimakse tähtajast, tagatisest.

Kui laenu antakse mitteresidendile või seotud isikule, on maksuhalduril võimalik turuhinnast erineva intressi puhul maksustada kohaldatud intressi ja turuintressi vahet. Töötajatele laenu andes tuleb lähtuda 3% piirintressi määrast. Alates 2008. a on piiriks ilmselt 5%, seega peaksid tööandjad juba praegu üle vaatama lepingud töötajatega.