Ekspertiis päästis mehe mõrtsukatiitlist

Kahe astme kohtutes, kus Anatoli süüasja arutati, olid tähtsaks tõendiks DNA-ekspertiisid. Maa- ja ringkonnakohus hindasid neid risti vastupidiselt, peale jäi ringkonnakohtu arvamus, sest vaatamata prokuröri kassatsiooniprotestile ei võtnud riigikohus asja menetlusse, kirjutab Postimees.

2005. aasta suveõhtul kutsuti politseinikud ühte väikesesse alevikku, kus ühes korteris lamas 69aastase Jevdokia (nimi muudetud) arvukate noahaavadega surnukeha. Politseinikud võttis vastu 68aastane, hüübinud verega määrdunud Jekaterina (nimi muudetud). Juua täis Jekaterina süüdistas veretöös endast paarkümmend aastat nooremat Anatolit ja juhatas politseinikud tema koju.

Kodus joomast pead välja maganud Anatoli käed pandi raudu. Mõrvapaigast võeti kaasa viinapitsid ja seitsmesentimeetrise teraga valge peaga nuga. Eksperdid leidsid veriselt noateralt Jekaterina, käepidemelt aga tapetud Jevdokia DNA-d. Mingeid jälgi, et nuga oleks käes hoidnud Anatoli, polnud.

Anatoli eitas ka ise veretööd. Ta rääkis: «Minul ühegi naisterahvaga konflikti polnud. Ma ei löönud ega solvanud kedagi. Istusime viisakalt ja sõime. Kõik oli rahulik. Ka naiste vahel tüli polnud. Kui mina lahkusin, olid kõik elus ja terved, laipu ma ei näinud. Mul polnud põhjust kedagi tappa. Ma ei tea, kes seda teha võis.»

Anatolile esitati süüdistus Jevdokia tapmises ja Jekaterina tapmiskatses. Süüdimõistmise korral ähvardas teda 8- kuni 20-aastane või eluaegne vanglakaristus.