Kliimamuutus paneb maa värisema

Oluline mõju maakoorele on liustikel, eriti suurtel mandrijää kilpidel, mis katavad Gröönimaad ja Antarktikat. Kui liustik ära sulaks, tõuseks maakoor oluliselt kõrgemale. Ka näiteks Eesti põhjaosa tõuseb siiani mõned millimeetrid aastas, sest liustiku koormast vabanenud Maa ajab ikka veel "selga sirgu".

Maakoore kiired liikumised võivad aga aktiveerida seni uinunud murrangud ja vulkaanid ning põhjustada seega inimestele rohkelt probleeme.

Island on maa, kus on rohkelt nii vulkaane kui liustikke. McGuire toob näiteks Eyjafjallajökulli liustiku, mille all on rohkelt vulkaane, mis jää edasisel sulamisel üha aktiivsemaks muutuvad.

"Asi pole ainult vulkaanides. Kui kiirelt (geoloogilises mõttes kiirelt ehk tuhandete aastate jooksul) muuta survet murrangutele, siis võivad tulemuseks olla sagenenud maavärinad," ütles McGuire LiveScience'ile.

"Viimase jääaja lõppedes oli Skandinaavia ümbrus seismiliselt aktiivsem kui tänapäeval," viitas ta jää taandumise ja maavärinate seosele. "Maavärinad tekitasid merealuseid maalihkeid, mis omakorda võisid vallandada tsunamilaineid. Seega on meil juba kenake hulk geoloogilisi ohte, mille esinemissagedus võib olla tihedalt seotud kliima muutumisega."

Roland Burgmann California ülikoolist nõustub, et liustike sulamine mõjutab oluliselt maakoores ja selle aluses vahevöös toimuvaid protsesse, kuid ei rutta siiski järeldustega. "Vaja on täiendavaid andmeid ja uurimusi, et teha kindlaks kliimamuutuse mõju suurus maasisestele protsessidele ning potentsiaalsete ohtude täpsem esinemispiirkond," ütles ta.