Investorite maksud võrdseks

Emotsiooniküllastest Hansapanga ülevõtmise päevadest on allakirjutanul hulgi mälestusi - nii rõõmsaid kui ka teistsuguseid. Suurimaks üllatajaks osutus aga hoopiski maksuamet. Nimelt nägid nad mind kahe täiesti erineva isikuna. Psühhiaatrid teavad küll isiksuse kahestumisest rääkida, aga ilmselt oleks minu suhe maksuametiga ka neil üle mõistuse käinud.

Minu mõlemad minad käitusid täiesti ühtmoodi: kumbki ei tahtnud müüa, kuid mõlemad olid rootslaste survel sunnitud seda tegema. Kumbki minadest ei soovinud endale suuremat autot soetada, vaid investeeris laekunud raha edasi. Siiski nägi maksuamet siin suurt vahet.

Üks aktsiaomanikest oli eraisik, tema laekumistest kulusid mõned miljonid tulumaksuks. Mingi juhuse tõttu oli suurem osa minu aktsiapakist aga ettevõtete nimel, tulumaks tuleb jutuks alles dividendide maksmise korral. Olin kogemata kombel osutunud ettenägelikuks, aga kellele sedasorti vedamist vaja on?

Täna tegutseb Eestis üle 44 000 ettevõtte. Aktsiaseltsi või osaühingu moodustamise mõte peaks olema kas vastutuse piiramine äririskide suhtes ja/või partnerite ühistegevuse vormistamine.

Tegelikkuses on paljud meie ettevõtted ühemehe taskupangad, et sattuda soodsama maksurežiimi alla. Ent kurjema maksustamisega viskaksime ka lapse koos pesuveega välja.

2006. aastal laekus tulumaksu ühtekokku 14,8 miljardit krooni (eraisikutelt 11,7 ja ettevõtetelt 3,1 miljardit krooni). Kindlasti on siin väga oluline osa just ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastusel.

Kui ettevõtted investeerivad, siis on inimestel tööd ning koguneb ka tulumaksu. Ja majandusaktiivsus toob kaasa ka käibemaksu, aktsiiside ja sotsiaalmaksu laekumised.

Samas pole eraisikute väärtpaberitehingute maksustamine väga suur tuluallikas. Senised rekordilised tulud deklareeriti 2005. aastal. See moodustas vaid kolm protsenti järgmise aasta tegelikest laekumistest ja kõigist maksulaekumistest moodustab see kõigest 0,75 protsenti. 2007. aastal kujuneb osakaal veelgi väiksemaks, alla 0,5 protsendi. Võiks ju võrrelda kõigi eelarve ülelaekumistega, aga on sel mõtet?

Aastate jooksul on meie maksusüsteemi sammhaaval muudetud. Alguses lihtne ja loogiline süsteem on hakanud muutuma keerulisemaks ja ühtlasi on taganetud ka ühetaolise kohtlemise põhimõttest. Investorid ei pea hindama üksnes riski ja tulu suhet, vaid peavad arvesse võtma ka maksustamiserinevusi. See moonutab majanduse loomulikku toimimist ning kuigi esialgu mingit suurt kriisi sellest veel ei paista, pole sellise olukorra jätkumine talutav.

Praegust valitsust tuleb kiita, sest nende tegevusprogrammi järgi muudetakse säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumi maksustamisel koheldakse juriidilisi ning füüsilisi isikuid võrdselt.

Ainus tõrvatilk selles meepotis on otsuse elluviimisega viivitamine. Loogiline seletus oleks, et kardetakse neid maksumiljoneid kaotada. Veider lugu küll: olukorda peetakse põhimõtteliselt valeks, aga raha nimel püütakse ikka venitada.

Seadusemuudatuse otsus on tehtud, investorite liidu kokku kutsutud ümarlaudades on ka erakondade esindajad kinnitanud, et muudatuste tehniline teostamine peaks olema võimalik, kiire ja kerge, rahandusministeerium on vajaliku eelnõu piisavalt põhjalikult läbi mõelnud. Nüüd on pall poliitikute käes.