Türgi sai islamijuurtega presidendi

Kolmandas voorus vajas Gül vaid absoluutset häälteenamust. Kahes eelmises voorus, kus valituks saamiseks oli vaja kahe kolmandiku parlamendisaadikute toetust, Güli kandidatuur läbi ei läinud. Täna toetas teda 339 saadikut - 63 rohkem kui võitmiseks vaja.

Güli kandidatuuri ülesseadmine vallandas kevadel riigis poliitilise kriisi ning tingis erakorralised parlamendivalimised, mis islamijuurtega AK juulis ülekaalukalt võitis.

1960. aastast on armee riigis võimult tõuganud neli valitsust, mis kindralite arvates on ohustanud ilmalikku riigikorda. Aprillis tuldi välja uue ähvardusega, kui peaminister Recep Tayyip Erdogan seadis riigi presidendiks üles Güli kandidatuuri. Armee juht kindral Yasar Buyukanit kordas oma hoiatust ka enne kolmandat hääletamisvooru.

"Inimesed kardavad, et Erdogani partei saab oma kontrolli alla kõik võimuhoovad," ütles agentuurile Bloomberg Türgi üks endisi välisministreid Ilter Turkmen. Kardetakse riigi hiilivat islamiseerumist.

Presidendina on Gülil voli seadused kinnitada või neile veto panna. Armee jääb vaevalt ükskõikseks pealtvaatajaks, kui Gül peaks heaks kiitma näiteks piirangute leevendamise mosleminaiste pearättide kandmiseks avalikes kohtades.

Investorite jaoks võib vastasseis armeega mõjutada Türgi aktsiaid, mis on niigi surve all USA kinnisvaraturult maailma finantsturgudele levinud probleemide tõttu. Lisaks pelutab investoreid Türgi suur jooksevkonto defitsiit.

Gül annab ametivande veel täna.