Tööjõupuudus varjutab väljavaateid edule

Möödunud aastatel on Eesti, Läti ja Leedu majandus arenenud katkematult tõusujoones. Elanikkonna pidevalt suurenenud ostujõud, endiselt suur investeerimisvajadus tootmisvahendistesse ja jätkuv nõudlus kvaliteetsete tarbekaupade järele tagas siinses

regioonis tegutsevatele saksa ettevõtetele aastast aastasse rohkem kui 20% suurenenud käibe kui ka samas suurusjärgus kasvava kasumi. Vastavalt optimistlikud olid ka küsitluses osalenud ettevõtjad – vaid 2% vastanutest andis oma hetke majandusseisule negatiivse hinnangu.

Ka tulevikku suunatud ootused on valdavalt positiivsed. 70% ettevõtetest arvestavad 2007 aastal suureneva käibega ning 52% on kindlad ka kasumi kasvus. Sedavõrd suur optimism kajastub mõistagi ka investeeringutes: Ligikaudu 85 % küsitletud firmades kavatseb oma investeeringuid suurendada või vähemalt eelnenud aasta tasemel hoida. Samuti soovib 46% firmadest värvata lisatööjõudu.

Kuivõrd realistlikuks see aga osutub, on hetkel keeruline hinnata. Raskused personali värbamisel on saksa ettevõtetele järjest suurenevaks probleemiks kujunenud. Väljaspool suuremaid majanduspiirkondi on tänaseks kvalifitseeritud tööjõudu peaaegu võimatu leida.

Kuid ka lihttööliste osas pole vähemalt küsitluses osalenud firmade hinnangul olukord kuigivõrd parem. Probleemi leevendaks saksa ettevõtete nägemuses paindlikum tööõigusalane seadusandlus ning tänase ebaadekvaatse kutseharidus-ja täiendkoolitussüsteemi reform.

Kvalifitseeritud personali nappus on kaasa toonud nii palkade kui ka muude kulude kiire kasvu peaaegu kõigis majandusvaldkondades. Saksa ettevõtete sõnul on viimase aasta jooksul kasvanud kulutused Eesti ja Leedus 10%, Lätis koguni 19%. Lisaks palkade kiirele kasvule, mis reeglina pole vastavuses tootlikkuse suurenemisega, omavad ka energia- ning

toorainehinnad, mis on jõudnud juba Lääne-Euroopa keskmistele näitajatele väga lähedale, negatiivset mõju.

Kuid teisteski valdkondades signaliseerivad saksa ärimehed vajadust tegutsemiseks. Rahulolematust on nad üles näidanud avalike hankeprotsesside vähese läbipaistvuse üle, samuti puuduvat juurdepääsu Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditele, aga ka vähene

poliitiline stabiilsus valmistab neile meelehärmi. Negatiivsena leidis äramärkimist veel riigiaparaadi ja avaliku infrastruktuuri vähene jõudlus, eeskätt kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemisel. Mõlemas valdkonnas on saksa ettevõtjate hinnangul ruumi arenguks. Vaatamata üksikutele probleemsetele valdkondadele jäävad Balti riigid küsitluses osalenud saksa firmade hinnangul siiski ka järgnevatel aastatel majandustegevuseks ja investeeringuteks atraktiivseks piirkonnaks. Võrreldes teiste Kesk- ja Ida Euroopa riikide, samuti Saksamaa ja Hiinaga on Eesti, Läti ja Leedu endiselt edetabeli esimestel positsioonidel. Üle 70 % küsitletud ettevõtetest ei kahetse toonast otsust Balti riikidesse investeerida ning talitaksid täna täpselt samuti. Tervikuna peavad saksa ettevõtted Balti regiooni väga kõrge konkurentsivõimega piirkonnaks. See ei ole juhus, et Eesti, Läti ja Leedu moodustavad koos Euroopa kõige kiiremini areneva majandusruumi.