Oma ametiaega hoogsalt mitmete
reformiplaanidega alustanud siseminister Jüri Pihl on välja tulnud uue kavaga,
mille kohaselt võib lähiajal tunduvalt väheneda kriminaalpolitseinike hulk.
Nii siseministeeriumist kui ka politseiametist kinnitati eile, et aprillis ametisse asunud uue valitsuse koalitsioonileppes mainitud kriminaalpolitsei uue mudeli ülesehitust alles arutatakse. Nii näiteks kohtus selleks esmaspäeval Pärnus kriminaalpolitsei juhtgrupp.
«Et küsimus on alles arutlusjärgus ja räägitakse üldistest põhimõtetest, siis on vara veel midagi konkreetsemat öelda,» ütles politseiameti politseitöö osakonna politseidirektor Indrek Tibar.
Postimehe andmetel on siseminister Pihl andnud korralduse, et politsei peab koos siseministeeriumiga 15. septembriks koostama analüüsi ja meetmed selleks, et vähendada kriminaalpolitseinike arvu politsei koguarvust praeguselt 34 protsendilt 20-le.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praegu on ligikaudu 3200 politseinikust kriminaalpolitseinikke ligi 1200. Sinna hulka kuuluvad nii keskkriminaalpolitsei töötajad kui ka piirkondlike prefektuuride ja osakondade kriminaaltalituste töötajad.
Väidetavalt on Pihli hinnangul «krimkasid» liiga palju ning nad peavad raskemate isikuvastaste kuritegude ja suuremate varguste kõrvalt tegelema ka nn moosivargustega.
Seotud lood
Siseminister Jüri Pihl selgitas intervjuus,
miks anti kaitsepolitseile uurida valdavalt Keskerakonna võimu all olevate
linnade korruptsioonijuhtumid.
Siseminister Jüri Pihli sõnul vajab
kaitsepolitseiamet eri tööülesannete läbipõimumise tõttu kiiret reformi, mis on
vajalik ka selleks, et Eesti saaks liituda Schengeni viisaruumiga 2008.
jaanuaris.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.