Maanteeameti hanked kisuvad viltu

Kaupade ostmisel ja teenuste tellimisel oli maanteeametis korraldamata riigihanke pakkumismenetlus 22 korral summas 16,8 miljonit krooni. Riigihanke pakkumismenetluse valikul eksiti kuuel korral summas 5,4 miljonit krooni. Riigihanked olid jaotatud osadeks 20 juhul summas 22 miljonit krooni. Riigihanke deklaratsioonid olid esitamata 31 korral summas 5,6 miljonit krooni. Pakkujate paljususe korral ei peetud pakkumise osas läbirääkimisi 11 juhul summas 3,4 miljonit krooni.

Kõige enam oli probleeme Kagu, Pärnu ja Tartu teedevalitsusega. Korralageduse eest said karistada Kagu teedevalitsuse juht Tõnis Pleksepp ja sama asutuse peaspetsialist Maia Allikvee.

Pleksepp ütles, et hinnangus toodud järeldused ja puudused ei ole teedevalitsuste ja maanteeameti hangete mahu juures määrava tähtsusega.

Ligi pooled korraldamata riigihanked olid Pärnu teedevalitsuses. Asjade ja teenuste tellimisel jäeti Pärnus riigihange korraldamata kümnel korral. Asjade ostmisel või teenuste ja ehitustööde tellimisel ei olnud Pärnu teedevalitsus kolme pakkujaga läbirääkimisi pidanud 12 korral.

Milliseid teenuseid maanteeamet on ostnud ilma riigihankeid korraldamata, seda ei suutnud amet mitme päeva jooksul selgitada.

Enamikul juhtudel riigihanget tehes on valida kahe halva valiku puhul, sõnas maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. Näiteks mõnel juhul on kauba maaletoojaid ainult üks. "Siis pole ju mõtet hanget korraldada," sõnas Sõrmus.