Teadus- ja arendustöö kulutused kasvasid ligi poole võrra

Kui 1998.-2006. aastani kasvasid investeeringud teadus- ja arendustöösse keskmiselt 17%, siis ainuüksi möödunud aastal oli kasv 47%. See oli tingitud nii üldisest tööjõukulude kui ka riigieelarve teadus- ja arendustöö eraldiste olulisest suurenemisest.

Kuigi 2006. aastal kasvas ka teadlaste ja inseneride arv, ei ole nende arendustöödeks kulutatud inimtööaastad jõudnud veel 1990. aastate teise poole tasemele. Üks põhjus on üliõpilaste arvu suurenemine, mistõttu jääb õppejõududele teadustööks vähem aega.

Teadusvaldkondadest kasvas riiklik rahastamine kõige rohkem loodus- ja tehnikateadustes, vastavalt 65% ja 56%.

Ettevõtete teadus- ja arendustöö andmeid koguti esimest korda 1998. aasta kohta. Ettevõtlussektori kulutused hõlmasid siis vastavatest kogukulutustest vaid 20%, 2005. aastal aga juba 45%. Siit on siiski veel pikk maa arenenud tööstusmaade tasemeni, kus ettevõtlussektori tehtavad teadus- ja arendustöö kulutused hõlmavad kogukulutustest kaks kolmandikku.

Ettevõtete kulutustest 85% oli 2005. aastal seotud toote- ja protsessiarendustöödega, seevastu mitteinstitutsionaalsetes sektorites kulus lõviosa (52%) alusuuringutele (2006. aastal 48%).