EL pürib postituru lõpliku avamise poole

Postiteenused on ELi siseturu üks osa, kus kehtib veel rahvuslike postiettevõtete osaline monopol. Seoses tehnoloogia arenguga toimuvad postisektoris väga kiired muutused, millele monopolettevõtted reageerivad aeglaselt. EL on monopoli järkjärgulise kaotamisega tegelnud juba 15 aastat ja nüüd on jäänud teha veel viimane samm - avada turg alla 50grammistele postisaadetistele.

Nagu ütles Brüsselis parlamendiarutelu aluseks oleva transpordi- ja turismikomisjoni raporti koostaja Markus Ferber, on eesmärk postiteenuste kvaliteeti parandada. On tähtis, et ka pärast postiteenuste minekut erafirmade kätte oleks tagatud universaalteenus ehk siis postisaadetiste kättesaadavus kuus korda nädalas kindla hinnaga.

Nagu on näidanud suhteliselt varakult postituru liberaliseerimisega alustanud Rootsi kogemus, meeldib erafirmadele teenindada suuremaid linnu, kus see on tulusam, ja mitte nii väga kaugemaid piirkondi, kus inimesed elavad hõredalt. Tõenäoliselt peab mõni riik hakkama postiteenuseid toetama.

Komisjon on soovitanud postituru lõplikult avada 2009. aasta alguses. Kuid Euroopa Parlamendis on toetust kogunud ettepanek, mis näeb ette monopolide kaotamise 31. detsembriks 2010. Keeruliste geograafiliste tingimustega riikidele ja 2004. aastal liitunud riikidele pakutakse veel kaks aasta lisapikendust.

Eesti ei soovi pikendust, vaid toetab postituru täielikku avamist 2009. aasta alguses. Sellest lähtudes on Eesti seadustes Eesti Posti monopol kuni 50grammiste saadetiste osas kehtiv kuni 2008. aasta lõpuni. Kõik sõltub nüüd Euroopa Liidust. Kui turu avamine otsustakse kaks aastat edasi lükata, siis peab ka Eesti oma seadust muutma.