Suhted Venemaaga: tanke ei saadeta, aga präänikuid ka ei pakuta

Venemaa Efektiivse Poliitika Fondi peadirektor Kirill Tanajevi väitel on Vene poliitika Baltimaade suhtes ratsionaalne. Meid vaadatakse kui Euroopa Liidu osa, mistõttu suhetes Baltimaadega kerkivaid probleeme käsitletakse ELi probleemidena ja nendega tegeldakse Brüsseli kaudu, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Tanajev heitis kohtumisel Eesti poliitikutele ka ette, et venevastast retoorikat kasutatakse riigi siseprobleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks.

Vene presidendi esindaja ELi suhete küsimustes Sergei Jastržembski leidis, et EL ei ole täitnud liidu laienemisel antud lubadusi rahvusvähemuste küsimustes. Tema hinnangul kavatseb Venemaa nõuda, et lepingut täidetaks ja mittekodanike hulka EL Balti riikides vähendataks.

Küsimusele, millal saab alla kirjutatud piirileping Venemaaga, vastas Jastržembski, et Venemaa ootas ära, kuni Lätis leiduvad mehised inimesed, kes söandavad lepingu alla kirjutada. Küll leiduvad sellised ka Eestis.

Tuntud politoloog Sergei Karaganov kinnitas, et niipea Eesti-Vene suhete normaliseerumist ette näha pole. Küsimus pole tema arvates mitte ausammastes või eestlastes, vaid asjaolus, et nad on vaid mängukannid nende käes, kes soovivad 2. maailmasõja tulemusi ümber mängida. Häid suhteid Venemaaga on vaja Eestile, mitte Venemaale, sest enamiku Vene elanikest jätab Eesti sügavalt ükskõikseks, märkis Karaganov.