Kas Google teab liiga palju?

Mitte ainult internetiotsing vaid ka e-mail, kalender, tabelarvutus ning tekstidokumendid on teenused, mida Google pakub. Läbi kõigi nende dokumentide loomise, kirjavahetuse ja otsingute anname me Google'ile krüpteerimata infot enese kohta, mida internetihiid omal soovil kasutada võib.

Asja muudab hullemaks internetireklaami ettevõtte DoubleClicki ost Google'i poolt. Miljardid inimeste arvutitesse salvestatud DoubleClicki cookied ning info mille me oleme Google'ile andnud läbi tema teenuste kasutamise annavad talle suurepärase võimaluse konkreetsele inimesele pähe määrida tooteid, mis talle tõenäoliselt enam huvi pakuvad.

Kas me saame usaldada kõiki neid andmeid Google'i kätte? Isegi, kui me usaldame, siis kuidas saame me kindlad olla, et andmed ei satu valitsusasutuste, häkkerite või konkureerivate ettevõtete käsutusse?

Interneti turvaekspertide sõnul on risk tõsine. Seda isegi siis, kui Google jääb kindlaks oma kuulsale motole Don't Be Evil, mis lahtiseletatuna tähendab seda, et Google ei soovi vahetada kasutajate usaldust peenraha vastu ehk kasutada andmeid kurjasti lühiajalise kasu saamise eesmärgil.

Harvard Business Schooli dotsendi Ben Edelmani sõnul on Google'i tasuta teenuste kasutamine küll ahvatlev võimalus, kuid see võib valusalt kätte maksta. Peamisteks probleemideks on privaatsuse kadumine ning kontrolli mitteomamine oma failide üle, mis asuvad Google'i serveris krüpteerimata kujul. Ning loomulikult reklaam, mille eest on ennast tulevikus tõenäoliselt üha raskem kaitsta.

Ilma Google'i teeneteta me ilmselt läbi ei saa. Kindlasti tasuks aga mõelda, kas ja milliseid andmeid me tema kätte usaldame. Kui on soov säilitada konfidentsiaalsus, siis ei pruugi Google olla just parim lahendus.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.