Ekspresidendi kuldsed kõned

Et vältida huvide konflikti, otsustas demokraatide presidendikandidaadiks pürgiv senaator Hillary Clinton aprillis likvideerida perele kuuluva usaldusfondi, mis oli hallanud nende aktsiaid 1993. aastast. Saadud raha pandi kontole ja USA väärtpaberitesse. USA ajalehtede hinnangul on suuremate võlgadeta Clintonitel vara 10-50 miljonit dollarit.

Seega on Clintonite pere majanduslikult palju paremal järjel kui 2001. aastal Valgest Majast lahkudes. Mitmete seksi- ja rahaskandaalidega seotud kohtukulud küündisid 10 miljoni dollarini ja kui Clintonid pärast kaheksat aastat Valges Majas viibimist ukse enda järel sulgesid, oli neil juristiarveid tasuda veel miljoni dollari eest. See seis oli isegi hullem kui 1993. aastal, mil Clintonid Arkansase osariigist Washingtoni tulid.

USA presidendi palk ei ole võimu kõrval midagi erilist, küündides 5 miljoni kroonini aastas. Küll aga hakkab president "kulda ammutama" pärast ameti mahapanemist kallite kõnede pidamisega. Bill Clinton ei ole mingi erand.

Ühe kõne honorar jääb vahemikku 100 000-450 000 dollarit (1,2-5,3 miljonit krooni). Clinton teenib ühe kõnega president Bushi aastapalga. Aruandest selgub, et mullu tõi kuldsuu oma kõnedega perele sisse 10,2 miljonit dollarit. Eriti edukas oli Bill Clintoni septembriturnee Inglismaale, Iirimaale, Lõuna-Aafrikasse, Saksamaale ja Taani, mis kestis neli päeva ja andis 1,74 miljonit dollarit (20,4 mln krooni) honorari. Tänavune aasta peaks mullusest parem tulema: viie kuuga on kõnehonorarid ületanud 6 miljonit.

Enamasti käib ekspresident kõnelemas mainekates USA firmades, nagu Citigroupi pank, kus Clintonid hoiavad oma raha ja mis on Hillary Clintoni kampaania seni suuremaid annetajaid. Või Goldman Sachs Group ja General Motors.

Juunis 2002 käis Bill Clinton esinemas Tallinnas Äripäeva seminaril. Esinemise honorar oli keskmine, 200 000 dollarit. Hinnaalandust ei tehtud, meenutas Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk.