Lang: küberrünnakuid on vaja õiguslikult määratleda

Justiitsminister Rein Lang tõdes, et efektiivset küberkaitset pole mõeldav läbi viia, kui maailmas on jurisdiktsiooniauke. „Hetkemulje kohaselt ei ole rahvusvahelises õiguses arvutikuritegusid ega konkreetseid ründeid veel riigi vastu suunatud kuritegudena määratletud,“ ütles Lang.

Langi sõnul on vaja defineerida, milline rünne on käsitletav ründena riigi, selle funktsioneerimise või ühiskonna kui terviku vastu ja kuidas neil juhtudel käituda. „Me kutsume komisjoni üles analüüsima tekkinud õiguslikku olukorda ning juba lähiajal välja tulema uute algatustega, mis kehtestaksid proportsionaalsed karistused selliste rünnakute eest ning oleks suunatud ka küberrünnete õigusliku käsitluse ühtlustamiseks liikmesriikides,“ rõhutas Lang.

Asepresident Franco Frattini sõnul peab küberkuritegevusele rohkem tähelepanu pöörama ning Euroopa Liit peab asuma aktiivsemalt tegutsema. „Need rünnakud mõjutasid otseselt ühte meie liikmesriiki ning tegevus oli suunatud nii avaliku sektori kui finantssektori vastu, mis võib juhtuda uuesti,“ ütles Frattini.

Frattini avaldas ka arvamust, et teatud juhtudel tuleks taolisi küberrünnakuid käsitleda terroriaktina. Kui proovitakse destabiliseerida riiki samamoodi, nagu seda püütakse teha füüsilise terroriaktiga, siis on sisuliselt tegemist mittekonventsionaalse terroriaktiga, mida terroristid võivad vabalt ka tulevikus kasutada,“ nentis Frattini.

Eesistuja Saksamaa siseminister Wolfgang Schäuble tänas Eestit selle eest, et see rünnakule vastu pani ning tõdes, et tegemist ei ole enam sugugi ulmevaldkonna teemaga vaid mittekonventsionaalse rünnakuga. „ IT on väga oluline infrastruktuur, mida tuleb kaitsta ja ma olen kindel, et see ei jää viimaseks korraks. Hea, et suutsite sellest üle saada, järelikult suudame end siiski kaitsta ja Eesti puhul on tegemist hea näitega,” sõnas Schäuble.

Alates 27. aprillist oli Eesti suuremahuliste küberrünnakute all, mis saavutasid haripunkti 8. ja 9. mail. Paljude Eesti andmesidevõrkude ja riigisektori kodulehtede töö oli häiritud. Alustati rünnakutega riigiasutuste vastu, hiljem laiendati neid massimeediale, internetikeskkondadele, telekommunikatsiooniettevõtetele ja elektroonilisele infrastruktuurile. Rünnakute iseloom kattis laia skaalat alates lihtsatest rämpskirjadest kuni hästi koordineeritud DDoS rünnakuteni.