Milline on praegu olukord Eesti killustikuturul ja milline on tulevik?

Tulevikku näen praegu väga kurbades toonides. Keskkonnaprobleemide mõjul uusi kaevandusi avada ei lubata, vanad on aga ammendumas. Kuidas tulevikus defitsiiti ära hoida, ma ei tea. Kohalikud omavalitsused on uute kaevanduste vastu.

Kui 2005. aastal müüdi killustikku 4,5 mln tonni, siis 2006. aastal juba 5,5 mln tonni. Seega ehitusmahud kasvavad, aga defitsiit süveneb.

Positiivne on, et keskkonnaminister on hakanud juba kaevandamisest rääkima. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on aga endiselt vaikus. Samas neelaks ainuüksi rekonstrueeritav Tallinn-Tartu maantee kogu aastase killustikuvaru.

Aseainena on välja käidud näiteks Ida-Virumaa põlevkivituhk. Enne aga tuleb kindlaks teha selle keemiline mõju mullale ja püsivus täitena. Pakutud on vanade betoontoodete purustusjääke, ent nende hulk moodustab vajadusest vaid paar protsenti. Graniitkillustikku saab ka Soomest sisse tuua, kuid see on kolm korda kallim ning muudab ehituse veelgi kulukamaks, ehitusmahud seevastu väiksemaks.