Almunia: globaliseerumine pole probleem, vaid võimalus

"Globaliseerumine ei ole uus teema, kuid alates 1990. aastatest on see kiirenenud, esile on kerkinud Hiina ja India, kes on maailma majandusarengu mootor," lisas ta.

Voliniku sõnul ei ole globaliseerumine probleem, vaid see on võimalus. "20% viimaste aastate Euroopa Liidu majandusedust on tänu globaliseerumusele. Üleilmastumise võimalused tuleb täies ulatuses ära kasutada," ütles Almunia Eesti Panga Krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale pühendatud konverentsil.

Samas tunnistas ta, et Euroopa Liit ei ole nii tugev, kui ta peaks olema, eriti kõrgtehnoloogia sektoris. "Majandused tuleb teha paindlikuks ja spetsialiseeruda, investeerida haridusse ja innovatsiooni," lisas ta.

Majandusvolinik on veendunud, et Euroopa Liit tervikuna suudab olla edukam, kui üksikud liikmesriigid eraldi. "Tugev rahaliit, Lissaboni strateegia ja tugev siseturg aitavad ELil ellu jääda üleilmastumisel," lisas ta.

Rahaliit hoiab temasõnu intressid ja rahavahetusega seotud kulud madalad. "See aitab ettevõtetel investeerida innovatsiooni," lisas ta. Rahaliidu tugevust väljendab tema sõnul fakt, et Eurotsooniga liitujad ekspordivad rohkem, kui kaupa sisse veavad. "Eurotsoon loodetavasti kasvab, mis võimaldav veel rohkematel ettevõtetel selle eeliseid nautida," lisas volinik.

Lissaboni strateegia on ELi teine sammas globaliseerumises. "Tööjõuturu reform ja majanduse paindlikumaks tegemine on olulised globaliseeruvas maailmas," rääkis volinik. Voliniku sõnul ergutab see innovatsiooni: "Innovatsiooni investeerimine on ELi liikmetele prioriteetne. Muutus teadmistepõhisele majandusele peab tulema."

"ELi laienemine, mil liitus 12 uut riiki ja üle 100 000 kodaniku on toimunud katalüsaatorina ELi majandus arengus. Siseturu konkurents on teravnenud, siseturg on kasvanud, mis annab eelise ka globaliseerimisel," sõnas Almunia.