Tuumajäätmete matmine maksab triljoneid

Selliseid jäätmeid on Suurbritannial tekkinud 2,3 miljonit kuupmeetrit, need püsivad kokkupuute korral elusorganismidega tapvalt radioaktiivsetena umbes miljoni aasta jooksul, eksperdid on nende matmise hinnaks arvutanud 85 miljardit naela.

Matmistehnoloogia peab tagama tuumajäätmete eraldatuse ökosüsteemidest geoloogilises ajaskaalas – sisuliselt miljoni aasta jooksul. Umbes 100 000 aasta kestel langeb jäätmete radioaktiivsus looduslike uraanimaakidega samale tasemele. Et geoloogilised protsessid jäätmeid ei ohustaks, plaanivad britid paigutada tuumajäätmed 500 meetri sügavusele.

Selline matmispaik on kristalsesse aluskorda juba loodud Rootsis Forsmarkis. Kõrge radioaktiivsusega tuumajäätmed paigutatakse raudkonteinerisse ning seejärel vaskkonteineritesse, mille oksüdeerumine on väga väike. Lisaks ümbritsetakse konteinerid metabentoniitse savi kihiga.

Osa Eesti teadlasi on avaldanud arvamust, et Eestis on ideaalne geoloogiline formatsioon tuumajäätmete matmiseks – Kambriumi sinisavid, mille paksus Põhja-Eestis küünib 75 meetrini.

Kahjuks on see arvamus ekslik – sinisavide lasumissügavus Põhja-Eestis ei taga jäätmete ohutut paiknemist näiteks 10 000 aasta pärast, kui meie alal on tõenäoliselt uus jääaeg ning liustikud viivad pinnakihid endaga kaasa.

Lõuna-Eestis aga on sügaval paiknevate sinisavide paksuseks vaid kümmekond meetrit ning lisaks arvestades savide võimalikku pundumist ei ole Eestis settekivimite formatsiooni, kuhu tuumajäätmeid saaks odavamalt kui mujal maailmas paigutada.

Võimalik on rajada matmispaik Rootsiga sarnaselt kristalsesse aluskorda, kuid selle rajamise maksumus ulatub vähemalt kümnetesse miljarditesse kroonidesse. Suurbritannia firma Nirex, mis Suurbritanniasse jäätmehoidlat konstrueerima hakkab, arvestab maksumuseks vähemalt 7 miljardit naela (160 miljardit Eesti krooni).

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.