Mis juhtub veealuse gaasitoru lõhkemisel?

Just on lõppenud projekt 'Veealuste gaasiemissioonidega seonduvad riskid', mille lõpparuanne avalikustatakse veel selle kuu jooksul. Siiski olid norralased nõus saatma kokkuvõttev ettekanne esialgsete tulemuste kohta

Veealuse gaasitoru lõhkemist, kui väike selle tõenäosus ka poleks, modelleerisid neli Norra firmat - DNV, Scandpower, Safetec ja Lilleaker. Mudel käsitles järgmist protsesside ahelat: 1. toru lõhkemine; 2. gaasi vabanemine ja tõus veepinnale; 3. gaasi kandumine veest atmosfääri; 4. gaasipilve levik õhus; 5. laevade ja gaasiplatvormide kokkupuude gaasipilvega.

Vastavalt etteantud parameetritele määrasid neli firmat gaasipilve leviku eri tingimustes: toru sügavus 50 - 300 meetrit ning tuule tugevus 2, 7 ja 15 m/s. Modelleerimise tulemused mõnede parameetrite osas erinesid kuni 10000 korda!

See näitab, et kuna senini pole suuri õnnetusi juhtunud, mida aluseks võtta, ei oska ka norralased, kes koostöös Suurbritanniaga andsid just käiku 1200-km pikkuse gaasitrassi Langeled, võimaliku suurõnnetuse mõjusid veel täpselt hinnata. Hetkel on alustatud erinevate mudelite võrdlemist.

Üks modelleerimise tulemusi on kujutatud järgneval pildil - 2 minuti ja 20 sekundi möödudes peale gaasi pinnale jõudmist 70 meetri sügavusel paiknevast lõhkenud gaasitorust 2 m/s tuule tingimustes haarab gaas merepinnal umbes 200 m diameetriga ala, on tõusnud 1000 meetri kõrgusele ning levinud 500 m kaugusele.

Võib veel lisada, et metaanihüdraatide vabanemisega merepõhjast ning metaani liikumisega veepinnale on seostatud laevade kadumisi Bermuda kolmnurgas - just seal paiknevad merepõhjas ulatuslikud metaanhüdraadi varud, mille kasutuselevõtust räägitakse kui võimalikust tulevikuenergia allikast. On aga teadlasi, kelle väitel laeva sattumine vabaneva metaanipilve kohale on sisuliselt olematu tõenäosusega vastavalt gaaside vabanemise sagedusele.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.