Äri Bulgaarias võib valusalt lõppeda

"Ma arvan, et umbes pooled eestlased on Bulgaarias lohku tõmmatud ja kaotanud seal suuri summasid," ütles Janek Balõnski Tallinnas Eesti väliskaubanduse liidu korraldatud seminaril "Ärivõimalused Bulgaaris".

Balõnski juhib tööriistade rendifirmat Stroyrent, mis alustas Bulgaaris tegevust eelmise aasta algul. Praegu läheb ligi paarikümne töötajaga firmal juba hästi, kuid algus ei olnud kerge.

"Alahindasime hinna osatähtsust, sest sealne ühiskond on ikka märgatavalt vaesem, kuid nüüd kosub kiiresti. Alahindasime varaste rohkust. Bulgaarlased on suured jutumehed, lubavad algul maad ja ilmad kokku, ilma et kavatsekski oma lubadusi täita. Samuti oli meie ärimudel sealses keskkonnas tundmatu," loetles Balõnski esialgseid raskusi. "Loodame saada turul oluliseks tegijaks, kuid siiski oleks vist tulnud alustada paar aastat varem."

Bulgaaria aukonsul Eestis Heiki Kranich, kes on nõustanud eestlaste äriprojekte Balkanil, ütles, et Eesti ja Bulgaaria areng on olnud erinev ja jääb ELi ühtlustavale mõjule vaatamata ka tulevikus tema arvates erinevaks.

"Projekte ei ole võimalik üks ühele kopeerida, selleks on kaks kultuuri ja rahvast liiga erinevad," märkis ta. Bulgaaria majanduse lähiaastate mootoriks kujuneb sisetarbimise kasv, mis kergitab kinnisvarahindu. Seetõttu on kinnisvara üks perspektiivikamaid valdkondi.

Kranich tõi esile ka välismaalasi varitsevaid ohte. Võib saada ilusa korteri Musta mere äärde, kus ei ole ega tulegi kunagi kanalisatsiooni. Võib saada ilusa krundi ja pärast selgub, et sealt ehitatakse edaspidi läbi gaasitoru. Kõigi niisuguste üllatuste vältimiseks tuleb kõik dokumendid alati topelt üle kontrollida. Et andmebaasid pole eriti head, tuleb otsida kohalik nõustaja ja ka partner. Mitte mingil juhul ei tohi hakata raha maksma maffiale, sest siis võibki jääda maksma.

Kranich tõi näite Eesti ärimehest, kes oli äripartnerile ilusasti rääkinud oma plaanidest, ja kui kaks nädalat hiljem läks valmis lepingut allkirjastama, selgus, et see oli vahepeal kallinenud poole miljoni euro võrra.

Väga edukalt on Bulgaaria kinnisvaraturule sisenenud Arco Vara. Seitsme kuuga on loodud 25 töötajaga esindus ja tegutsetakse kolmes olulises piirkonnas - Sofias, Banskos ja Päikeserannikul.

"Võime tõdeda, et meie professionaalne ja eri riikides rakendatav ärimudel töötab ka seal edukalt," ütles Arco Vara juhatuse liige Ivar Siimar.

Ta tõdes, et see aeg on möödas, kui kõik ehitatu ära osteti. Küsitakse järjest paremat, tekkimas on jõukas keskklass.

Kinnisvara keskmine hind jääb Sofias kolm korda Tallinna omale alla. Samuti on suur vajadus moodsate kontoriruumide järele, kus nõudlus ületab selgelt pakkumist.