Vahur Kraft: Eesti puhul on tõenäoline pehme maandumine

"Kuigi Eesti ja Läti majandustsüklid tunduvad sarnased, erinevad meie näitajad näiteks jooksevkonto defitsiidi, inflatsiooni, krediidikasvu ja eelarve tasakaalu osas. Siiski on väga oluline, et valitsuse poliitika aitaks omalt poolt kaasa pehme maandumise võimalusele ning inflatsiooni vastu võitlemisele," märkis Kraft.

Nordea vanemanalüütik Mika Erkkilä hinnangul on ülekuumenemise oht Lätis suurenenud sedamööda, kuidas majanduse tasakaal on halvenenud. Rohkem kui kümneprotsendiline majanduskasv on saavutatud kõrgel püsiva inflatsiooni, väga kõrge jooksevkonto defitsiidi ja kasvava võlgnevuse hinnaga. "Kardetakse võimalikku devalvatsiooni. Ohtudele vaatamata arvame, et võimudel õnnestub siiski tüürida majandus vaiksemasse vette ja vältida Läti majanduse rasket maandumist," märkis Erkkilä.

Ehkki viimastel aastatel on tehtud tugevaid edusamme, ei ole Baltikum, Poola ja Venemaa oma potentsiaal kaugeltki ammendatud. "Usume, et Balti riikides ja Poolas säilitab majanduskasv ka lähiaastatel EL-i keskmisest kiirema tempo. Peale selle, et Läänemere idakalda riikides on majanduskasv keskmisest kiirem, on head väljavaated ka Venemaal, kes on kõrgetest nafta- ja gaasihindadest palju kasu saanud," hindas Erkkilä.

Eesti tõenäoliselt pääseb raskest maandumisest, sest riigi majandus on suundumas aeglustumisperioodi. Laenamise kasv on tõenäoliselt saavutanud oma tipu ja arvatavasti jahtub maha ka kinnisvaraturg. Hetkel paistab, et raske maandumise oht on vähenenud.