Euromiljonid jõuavad MTÜde kätte

Kui 2005. aastal anti sajale suuremale toetusesaajale ühtekokku 133 miljonit krooni, siis 2006. aastal moodustas see summa juba 270 miljonit krooni. Olenevalt euroliidu fikseeritud meetmest sisaldab see osaliselt ka Eesti enda eelarvest eraldatud miljoneid - 2005. aastal vastavalt 18 ja 2006. aastal 52 miljonit krooni. Toetussummade kasutamise sihteesmärgid on äärmiselt erinevad. Kes teeb saadud rahaga korda kiriku, kes rajab valda uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.

2006. aasta suurima summa, 15,6 miljoni krooni saaja Eesti Kalaliidu juhatuse liige Valdur Noormägi ütles, et Euroopa Liidu toetusraha hankimine on üsna keerukas protseduur. Kui põllumajandusminister on kalandusnõukogu pakutud idee kinnitanud, hakkab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) analoogselt riigihanke korraldamisega otsima teostajat. Kui teostaja leitud, sõlmitakse temaga leping, seejuures teostaja peab ise vajalikud vahendid leidma. Alles siis, kui turu-uuring on tehtud või mess korraldatud, võivad toetussummad laekuda. Noormägi sõnul laekuvad need aga tavaliselt viimasel või eelviimasel päeval.

Kalaliit ongi eurotoetusi kasutanud peamiselt turu-uuringute tegemiseks või siis rahvusvahelistel messidel osalemiseks, kusjuures messidel osalemiseks peavad ettevõtted enamasti veel peale maksma.

2005. aasta suurima toetussumma, 30 miljoni krooni saaja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse juhatuse liige Urmas Sannik tõdes, et nemad teevad saadud raha eest rakendusuuringuid. Suurim summa kulus aga uue labori sisustamiseks.

Arenduskeskuse asutasid 2004. aastal Tallinna Tehnikaülikool ja kuus ettevõtet. Keskuses tehtud uuringute tulemusi on rakendatud näiteks Kalevis, Leiburis, Saku Õlletehases, Salutaguse Pärmitehases ja Balbiinos. Ehkki arenduskeskus tegutseb mittetulundusühinguna, toimib see Sanniku sõnul nagu tavaline äriühing. Väljapakutud tehnoloogiauuenduste saamiseks tuleb need ettevõtetel osta. Sestap ongi arenduskeskus tegutsenud kasumlikult, ent kõik teenitu on taas investeeritud tegevuse arendamisse. Toetussummade sihtotstarbelist kasutamist kontrollivad nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kui ka rahandusministeerium.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna struktuurifondide peaspetsialist Paavo Pauklin soovitas neil, kel huvi euroliidu toetusraha saamise vastu, vaadata kodulehte www.struktuurifondid.ee, kus on ka ülevaade meetmetest, mille tarvis raha eraldatatakse. Konkreetseid taotlusi võtavad vastu aga kas EAS või PRIA.

2004.-2006. aasta eelarveperiood, mille raames on Euroopa Liit Eestile kokku eraldanud 5,8 miljardit krooni, hakkab läbi saama. Uuel eelarveperioodil aastaiks 2007-2013 on aga struktuurifondide toetusraha ligi kümme korda suurem.