Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Briti ekspert: Euroopas on tuuleenergiat arendatud uisapäisa
Vaatamata tuuleenergia osakaalu kiirele
kasvule näitavad operaatoritelt saadud andmed, et tulud pole alati sellised,
nagu esialgu näib, väidab Briti firma ABS Energy Research teadusdirektor Eaun
Blauvelt.
Tuuleenergia tootmisvõimsus kasvas 2005. aastal 11,3 gigavati võrra ning jõudis 59 gigavatini. Liidriks on Saksamaa 31 protsendiga koguvõimsusest, järgnevad Hispaania, USA, India ja Taani.
Kasv jätkub. Juhttootjad ühinevad ning asendavad väikesed turbiinid suurtega, turg suureneb ning paljud uued riigid tungivad tuuleenergia turule.
Praeguseks on muutunud kättesaadavaks kolme aasta andmestik viiest juhtriigist, näidates esmakordselt kogemuslikul baasil, kuidas süsteem toimib. Suurima tuuleenergia osakaaluga energeetikafirmade - Saksamaa E.On Netzi ja Taani Eltra - kokkuvõtted teevad murelikuks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saksamaa Energiaagentuuri uuringus, mille kokkupanekut toetas Saksa valitsus, väideti, et tuuleenergia võimsus on nii vahelduv, et aastaks 2020 plaanitud 48 gigavatise võimsuse väljaarendamisel võrdub see stabiilsuse mõttes 2 gigavati fossiilkütuste võimsusega.
Kogemused näitavad ka seda, et nõudluse ja pakkumise perioodid ei lange eriti hästi kokku. 2004. aastal, kui tuule abil saadi viiendik Taani elektrienergiast, oli selle tarbimise osakaal Taanis vaid kuus protsenti. Seejuures 84 protsenti Taani tuuleenergiast eksporditi Norrasse ning müüdi maha kahjumiga.
Kuna Norra energeetikasüsteem põhineb hüdroenergial, siis ei toonud tuuleenergia kasutamine kaasa ka oodatud süsinikdioksiidi emissioonide vähenemist.
Ka näitasid andmed, et kui tuuleenergiat tarbides fossiilkütusel töötavad jaamad lühiperioodideks välja lülitada, toob see kaasa suuremad süsinikdioksiidi emissioonid kui pidev töö. Ning lõpuks, tuuleenergia maksimumvõimsuse vastuvõtmiseks energiavõrku tuuleperioodidel tuleb võrgud kapitaalselt uuendada.
Ameerika Ühendriikides plaanitakse suuri tuuleparke mitte ehitada, vaid luua 30-s osariigis 100 megavatine tootmisvõimsus. Kokkuvõttes rõhutab Blauvelt, et tuuleenergia sidumine eksisteeriva energiavõrguga nõuab süvaanalüüsi, mida tema arvates senini tehtud pole.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi asedirektor Erik Puura ütles, et Euan Blauvelti arvamusloost ei tohi jääda muljet nagu poleks Eestil tuuleenergia osas šanssi. "Vastupidi. Välja saab lugeda, et Euroopas on talitatud uisapäisa ning Eestis tuleb olla palju targem," märkis ta.
"Tuuleenergia sidumine olemasoleva võrguga on võimalik vaid kümnendiku ulatuses tarbimisest," ütles Puura.
Puura sõnul on tuuleenergia kasutuselevõtt suures mahus võimalik salvestussüsteemide arendamisega, mis lähemas perspektiivis võiks tähendada pumpelektrijaamade ja suruõhumahutite rajamist koos biomassienergia kasutuselevõtuga hajutatuna ning pikemas perspektiivis uute tehnoloogiliste salvestuslahenduste kasutuselevõttu, näiteks vesiniku tootmist.
"Panustamine tuuleenergiale suures mahus oleks kardinaalne innovaatiline samm, mida peaks analüüsima ja kalkuleerima suur ajutrust eksperte," lisas ta. "Eestis on sellised inimesed olemas, kuid paljud neist peaksid esmalt vabanema oma eelarvamustest ning osalema sõltumatult eri stsenaariumide tasuvusanalüüsis."
Soomes ehitati suvel juurde veidi üle 20 MW
uusi tuuleenergia toomisvõimsusi, millega kogu tuuleenergia tootmisvõimsus
küünib riigis 107 MW-le, vahendas Soome tehnoloogiauuringute keskus
VTT.
Esmapilgul võib tunduda, et tuul on tasuta
käes, püüa vaid kinni ja tooda elektrit. Tegelikult tasub enne koduõuele
isikliku tuuliku püstitama hakkamist hoolega kaaluda, kui palju tuuleenergia
tegelikult maksab.
Kas siseraadio on lihtsalt taustamuusika või võib sellest saada kaupmehe tõhus müügitööriist? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägivad Digipostri tegevjuht Priit Pedanik ja Bauhofi turundusjuht Kristina Käit-Kattel, kuidas jõuda reklaamisõnumiga kliendini just sel hetkel, kui ta on poes ja valmis ostuotsust tegema.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.